P: puhkepäev või 60 minutit kepikõndi mägisel maastikul.
+ Oluline on end võhmale saada! Kui tunned, et kergelt higistad, on treening aeroobses tsoonis ja koormus on õige.
+ Sobiv pulsivahemik treenimiseks on 60–70% maksimaalsest südame löögisagedusest.
Kõige suurem osa kepikõndijaid on just harrastaja tasemel. See on tunnetuse küsimus, millal on tervisetase liiga kerge ja aeg hakata harjutama suurema koormusega.
Millele tähelepanu pöörata?
+ Timmi õigeks käimistehnika!
+ Parim pinnas käimiseks on kõva metsarada või madalalt niidetud muru. Linnainimesele sobib olude sunnil ka asfalt, kui pole aega terviserajale minna.
+ Metsarajast tõhusam on kõndimine kõval märjal liival veepiiril.
+ Kepikõnnitreening on kõige tulemuslikum, kui käid erinevatel maastikel.
Liigu 3–5 korda nädalas, 60–90 minutit korraga.
E: 60 minutit kepikõndi metsarajal või intervalltreening: kõnni keppidega mäest üles; seejärel mäest alla tagasi ja siledal pinnal, kuni pulss aeglustub; seejärel korda mäkketõusu. Tee 10 intervalli. Pärast trenni kindlasti venita.
K: 60 minutit kepikõndi metsarajal + 30 minutit rannas märjal liival.
R: 60 minutit intervalltreeningut.
L: 60 minutit kepikõndi märjal liival või mägisel maastikul.
P: puhkepäev või 90 minutit kepikõndi metsarajal.
+ Fitnesstasemel treenijal peaks olema pulsikell, et intensiivsel treeningul pulss liiga kiireks ei läheks.
+ Hea treenituse korral võid liikuda pulsisagedusega 70–90% maksimaalsest südame löögisagedusest.
Heas vormis treenijale, kelle füüsiline ettevalmistus lubaks ka joosta, või 2–3 aastat regulaarselt kepikõndi harrastanule.