Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Arst selgitab, mida võiks treenija lasta uurida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Laboriarst dr Meeli Glükmann selgitab, milliseid analüüse ja miks võiksid harrastus- ja tervisesportlased aeg-ajalt teha.

Füüsiline koormus ja treeningujärgne taastumine

Peegeldavad analüüsid: kreatiini kinaas, maksaensüüm aspartaadi aminotransferaas, uurea ja kreatiniin.

  • Kreatiini kinaas – rakusisene ensüüm, mida leidub kõikides lihastes. Sportlaste kreatiini kinaasi väärtus on puhkeolekus suurem kui mittesportlastel, põhjuseks regulaarne aktiivne lihastöö. Intensiivne treening või võistlussituatsioon tõstab kreatiini kinaasi taset lühiajaliselt, kuid mitte kestvalt. Kestev tõus võib olla lihasestruktuuride kahjustuse (sealhulgas trauma) näitaja, millega kaasneb väsimustunne ja teised ülekoormusele viitavad sümptomid. Pidevalt suur kreatiini kinaasi väärtus viitab seega liiga suurele treeningukoormusele, puhkeolekus normaliseeruv tulemus näitab aga head koormustaluvust.
  • Aspartaadi aminotransferaas – ensüüm, mis esineb samuti intensiivse metabolismiga skeletilihastes, aga ka südamelihases ja maksakoes. Selle sisalduse mõõdukas kasv koos kreatiini kinaasi taseme tõusuga viitab suurenenud füüsilisele koormusele ja lihasetraumade esinemise võimalusele. Oluline analüüs maksahaiguste diagnoosmisel.
  • Uurea – suurenenud väärtus viitab ülemäärasele treeningukoormusele, jääkväsimusele ja vajadusele puhata. Kestval intensiivsel kehalisel pingutusel, näiteks maratonijooksul, kasutatakse energia saamiseks ka kehavalke ja vereanalüüsil näitab seda uureataseme tõus. Näitaja normaliseerub tavaliselt paari päeva jooksul. Mida treenitum sportlane, seda väiksem on vere uureasisalduse kasv suurel füüsilisel koormusel. Tervisesportlasel, kes on terve ja spordib mõõdukalt, uureatase väsimustunde korral tavaliselt ei tõuse. Uurea väärtus on suurenenud valgurikka dieedi korral, vähenenud alatoitumise ja lihasdüstroofiate korral. Kasutatakse neeruhaiguste diagnoosimiseks.
  • Kreatiniin moodustub lihaskoes ning eritub organismist peamiselt neerude kaudu. Tekkiva kreatiniini kogus on otseselt sõltuv lihasmassi suurusest ja treeningukoormusest ning väärtusi tuleks võimalusel võrrelda varasemate tulemustega. Suurenenud kreatiniiniväärtused veres viitavad neerufunktsiooni nõrgenemisele, suuremale lihasmassile, tugevale füüsilisele koormusele, kilpnäärme alatalitluse esinemise võimalusele ja samuti liha söömisele kuni 7 tundi enne verevõttu. Väiksemad väärtused esinevad inimestel, kellel on väiksem lihasmass, kes nälgivad või on kõrges vanuses.

Mitmesugused haigused

Peegeldavad näitajad: hemogramm koos leukogrammi ehk valgeverepildiga, C-reaktiivne valk, hemoglobiin, ferritiin.

  • Hemogramm – kompleksuuring, kus mõõdetakse hemoglobiini sisaldust veres ja loendatakse vererakud: leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid. Hemogramm näitab organismi hapniku transpordi võimet ja vedeliku tasakaalu. Leukotsüütide üldhulk ja leukogramm võimaldavad kindlaks teha immuunsüsteemi seisundi, põletiku olemasolu, kalduvuse allergiale, verehaigusele või pahaloomuliste kasvajate esinemise võimaluse.
  • C-reaktiivne valk – suur näit osutab põletikule organismis. On võimalik kindlaks teha, kas tegu on viirusliku või bakteriaalse põletikuga, ägeda või kroonilise protsessiga.
  • Hemoglobiin – rauda sisaldav valguline ühend erütrotsüütides, mille ülesandeks on hapniku transport kopsudest kudedesse.
  • Ferritiin sisaldub maksa, põrna ja luuüdi rakkudes ja on otseselt seotud seal paiknevate organismi põhiliste rauavarudega. Ferritiin seerumis väheneb juba enne aneemia teket, rauapuuduse varajases järgus. Ferritiin on ka nn ägeda faasi valk, selle sisaldus kasvab põletike korral.

Risk haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse

Peegeldavad näitajad: C-reaktiivne valk ja üldkolesterool.

  • Suurenenud näitajate korral saab teha seerumi lipiididesisalduse suhtes lisauuringuid ja hinnata dieedi vajalikkust või suunata inimene põhjalikumateks südameuuringuteks raviarsti vastuvõtule. 

Ainevahetuse seisund 

Peegeldavad näitajad: glükoos, magneesium, kaltsium, D-vitamiin.

  • Glükoos – organismi peamine energiaallikas, mida saame toiduga. Vere suhkrutaseme tõusu võivad põhjustada ka tugev füüsiline koormus, stress, põletused ja infektsioonid. Kõrge vere suhkrutase võib viidata suhkruhaigusele, väikesed väärtused näitavad, et toiduga saadud süsivesikute kogus ei ole füüsilist koormust arvestades piisav.
  • Magneesium, kaltsium ja D-vitamiin osalevad närvide ja lihaskoe talitluses. Magneesiumivaegus põhjustab lihasnõrkust ja krambivalmidust. Kaltsiumi koguhulgast 99% paikneb luukoes ja füsioloogiliselt aktiivne on veres tsirkuleeriv kaltsiumivorm, mis on oluline hüübimissüsteemis, lihaste kontraktsioonis ja närvitalitluses. D-vitamiin soosib organismi immuunsust ja vastupanuvõimet. Olemuselt on see streoidhormoon, mille madalat taset seostatakse mitmete haiguste riskiga. D-vitamiin parandab luude ainevahetust ja vähendab luumurdude tekke riski, mõjutab valkude sünteesi lihases, mis omakorda annab lihasele suuruse, jõu, reaktsioonikiiruse, koordinatsiooni ja vastupidavuse.

Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis 2014. aasta aprillis. Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Tagasi üles