Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Trennipaus venis pikaks? Mirko Miilits aitab rajale tagasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Lõõskav päike, jahutav tuul ja külmakotis ootav karastusjook. Lesin unise pilguga rannaliival ja vaatan kuidas üks tervisesportlane ähkides jookseb. On selgelt näha, et tal on raske sellise ilmaga ja silmis ei paista  ka naudingut olevat. «Kuidas ta küll viitsib? Miks ta ei võiks lihtsalt suve nautida?» küsin ma endalt. Samas vaatan oma rasvunud kõhupiirkonda, liigutan atrofeerunud lihastega käsi ja tunnen kerget süümepiina oma laisa ihu ja vaimu pärast. Õnneks lohutab kurba tuju mööduv jäätisemüüja. 

Tol kaugel suvel oli minu trennipaus veninud juba kahe aasta pikkuseks «peaks ka trenni minema» perioodiks. Miks tekivad meist paljudel pikemad eemaleolekud treeningutest ja kuidas tagasi rajale saada?

Sihitu ekslemine või leitud kirg

Olen treeninud mitmeid inimesi, kes justkui iga kuu leiavad endale uue spordiala, millega tegeleda. Tavaliselt on trennide vahetamiseks toodud põhjuseks, et erinevad võimalused hoiavad vaimu värskena. Miks on aga paljud taolised trennituristid ikkagi kehvas vormis ja jätavad progressi poolikuks? Üheks põhjuseks paistab olevat tõik, et tegelikkuses tekitab valikute rohkus pealiskaudset suhtumist. Infot ja võimalusi on väga palju.

Samuti tunnen paljusid, kes muidu pimedal ja külmal ajal veedavad jõusaalis higistades tunde ja suveperioodil võtavad 2-3 kuud trennipuhkust, mis reaaluses tähendab, et trenni jõutakse alles uusaastalubaduse särava tähe all.

Kuidas leida püsivust?

Mida suuremad on kannapöörded ja ebakindlamad otsused, seda suurem on paraku tõenäosus, et teatud aja pärast tekib seisak ja asjad jäävad poolikuks. Valida tasub äärmuste asemel ühtlasemad ja pikemaajalised eesmärgid. Kas olla ühepäevaliblikas, kes pidevalt alustab uuesti ja kaugele ei jõua või väärtustada ennast ja oma aega ning teha targad valikud saavutades püsivamad tulemused? Tervislik eluviis pole pelgalt 2-3 kuu pikkune üürike protsess, mille jooksul saavutatakse ihaldatud vorm, vaid elustiil, mis annab meile määramatult rohkem.

Esmalt on vaja midagi päriselt tahta. Mis võiks olla sinu kirg seoses tervisega? Lühiajaliselt pealiskaudne mõtlemine, et «kaotan 2 kuuga 10 kilo ja siis on kõik hästi» võib muutuda iga-aastaseks kurnavaks mustriks. Tark on mõelda, mis edasi saab? Miks sellist asja üldse teha? Selgeks tuleks ka mõelda, kas soovitakse ainult kõhurasvast vabaneda või suurendada vastupidavust, saada toonuses lihaseid, tugevat südant ja head tervist? Kas oleks hea omada rohkem energiat igapäevatoimetustes? Kas peaeesmärgiks hoopis tunda ennast hästi oma kehas? Kas unistuseks elada täisväärtuslikku ja külluslikku elu? Küsimuste esitamine võib avada sisemised soovid ja vastused aitavad silme eest suuremat pilti hoida ning seeläbi treeninguid mitte pooleli jätma.

Kõik algab mõttest!

Paljusid on aidanud tagasi trennilainele unistav mõttekorrastamine. Ideeks on istutada pähe julgeid pilte oma edust ja vägevatest tulemustest. Maailma suurimad sportlased, mõttemehed, ärimehed, ajaloo suurkujud – nad kõik on olnud julged unistajad. Võimalikult täpne visualiseerimine on võimas abivahend. Pannes oma mõtted ka kirja, ollakse ideede realiseerimisele veelgi lähemal. Mõtte treenimisel on oluline olla järjekindel ja püsiv, sest nii juurid endast negatiivsed hoiakud  välja. Ole rõõmsam ja tee algust juba täna!

Mõtle enda jaoks selgeks:

  • Mida sa täpselt soovid? Millised on sinu, mitte kellegi teise, põhjused muudatuste tegemiseks.
  • Mis on need põhjused, miks sa ei ole saavutanud seda, mida soovid?
  • Mis sind takistab ja millised on sind piiravad tegurid soovitu saavutamisel?
  • Mis sind praeguse liikumise ja toitumise juures kõige rohkem häirib?
  • Millised on sinu füüsilised eeldused (mõtle kas või kooliaja peale, kas olid rohkem pikamaajooksja, osav pallimängudes, jõualades või ei meeldinud sulle midagi teha)?

Vastused aitavad leida sisemist motivatsiooni, mis paneb õiged rattad ja silindrid tööle.

Meil kõigil on kiire - trenni jõuad alati!

Kas usud, et «mul pole aega» hoiak on illusioon? Mille peale su aeg täpsemalt iga päev kulub? Olen näinud arvukaid näiteid mitmelapse emadest, kes jõuavad käia tööl, teha trenni, süüa mõistlikult ja tulla toime igapäevaeluga. Samuti nõustan mitmeid karjääriinimesi, kes on võtnud üheks oma prioriteetideks tervise, sest see aitab neil igas elu valdkonnas saavutada veelgi paremaid tulemusi. Mõlema näite puhul suhtutakse oma tervise edendamisse kirega ehk ollakse iseenda hea füüsise austajad.

Kes pidevalt on endile seadnud tulemuseesmärke nagu näiteks: 10 kg kaalust alla, kõhulihased nähtavale, pruuniks 2. juuniks jne, neile soovitan vahelduseks keskenduda hoopis tegevuseesmärkidele: teen vähemalt 2 korda nädalas 30 kätekõverdust, jalutan või sõidan rattaga vähemalt 45 min 1 kord nädalas, külastan vähemalt 1 kord nädalas jõusaali ja treenin kogu keha jne.

Tegevuseesmärgid keskenduvad rohkem elustiili muutmisele, mis annab omakorda võimaluse saavutada hea vorm, enesetunne ja välimus terveks eluks mitte ainult üürikeseks ajaks. Üks lihtne algus tiheda graafikuga inimese jaoks on märkida kalendrisse iseenda jaoks võetud aeg. Leia kõikide kohustuste ja tegemiste vahele nädalas kasvõi 1-3 korda mahti enese liigutamiseks. Vali just selline tegevusmaht, mis on 100 protsenti teostatav ja tee algust.

Ole paindlik – võimalusi on palju!

Alati pole võimalik oma lemmiksaalis/kohas trenni teha, vahel jääme haigeks, tuleb ootamatusi päevaplaanis, elumuudatusi jne. Nendeks puhkudeks on hea olla ettevalmistunud. Näiteks aitab toonuses püsida väga edukalt oma keharaskusega treening, mida saab teha igal pool. Leia enda vajadustele vastav trenn ja hakka tegutsema. Olgu selleks siis kodus tehtav võimlemiskava, väljas jooksmine, jõusaalis raskuste tõstmine, rühmatrenn vms. Võib-olla on sul kooliajast kehalise kasvatuse tunnist või lapsepõlvest meeldinud mõni teatud spordiala? Miks ei võiks tervislik liikumine olla meeldiv ja kutsuv? Leia endale sobivad tegevused ja võta vastutus enda vormi ja tervise eest. Kõige paremad motivatsiooniallikad ongi tegutsemine ja vastutuse võtmine.

«Tark mees taskus» ja vähem stressi

Nii mõnegi jaoks on trenniteekond jäänud poolikuks, sest tuntakse end treeningutel ebakindlalt, pole täpset arusaama, millised harjutused ja plaan võiks sobida ning eesmärgid on ähmased. Kui oled valmis oma tervisesse ja tulemusse rohkem investeerima võib personaaltreeneri abi olla sobilik variant. Treeneri ülesandeks on välja selgitada parim lähenemine treeningule arvestades sealjuures kliendi soove, ajakava ja harjumusi. Öeldakse, et personaaltreening on sama unikaalne kui oled sa ise. Treeneri abiga säästad aega, tervist ja kindlasti ka närve. Pimesi saalis raskuste veeretamine ja teadmatu treening ei vii reeglina eesmärgini, vigastuste oht on suurem ning loobumine tõenäolisem, sest puudub kindel plaan ega saada aru, mida ja milleks täpselt tehakse.

Kõige olulisem

Maailma parimad nõuanded ja ideed on paljas õhk seni, kuni neid ei teostata. Kõige olulisem on tegutseda ja tunda rõõmu eesmärkide poole liikumisest. Mõtle enda jaoks selgeks, miks on trenni tegemine sinu jaoks vajalik ja mida sa täpsemalt soovid. Vaata kriitilise pilguga kalendrisse ja mahuta sinna aeg iseendale. Kui eesmärk ja tegevusplaan on paigas, jääb üle ainult oma edusse uskuda ja tegutseda. Kui teised on suutnud, siis suudad ka sina. Vajuta nüüd positiivsete mõtete prillid ninale, naudi hetke ja mõtle nendele asjadele, mis sul juba hästi on. Edasi saab ainult paremaks minna!

Alusta, kus iganes sa oled. Kasuta, mida iganes sa saad. Tee, mida iganes sa saad.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Tagasi üles