Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Üheksa võimalust trenniga hoopis paksuks minna

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: Vida Press

Treening, mille oled omale kohustuseks seadnud, võib kehakaalu hoopis suurendada, kui on muutunud oluliseks stressiallikaks. Sellisel juhul on hoopis mõjusam jalutuskäik värskes õhus.

Probleem 1: Kõik ühekorraga

Kõige tavalisem viga on see, et soovime teha kõike ühekorraga: treenida viis korda nädalas, süüa väga tervislikult ning samal ajal alustada ka katsega loobuda 100 päevaks suhkru söömisest. Seejärel soovime ka tulemust näha pärast kolme päeva. Selle tulemusena tekib kehas stress. Stressi mõjul hakkab ta koguma vedelikku, mille tõttu tunneme end paistes olevat ning võtame kaalus juurde. Paljud jäävad liiga suurest treeningkoormusest haigeks ning seejärel ei saa pikalt üldse treenida.

Selle asemel alusta treeningute päevaplaani lisamisega rahulikult ning treeni alguses pigem vähem. Sea omale realistlik plaan, mida oled suuteline täitma ja ära proovi kõike ühekorraga saavutada. 

Probleem 2: Liiga vähe toitu

Kui sööd enne treeningut liiga vähe, ei suuda sa nii aktiivselt kõike kaasa teha, nagu jaksaksid piisava energia korral. Toit on keha kütus, mis on vajalik, et keha saaks toimida, mitte ebavajalik ja kahjulik, nagu paljudele tundub. Paljud naised eelistavad käia ringi näljatundega, sest see paneb neil end tundma saleda ja tublina. Kuid kui päeva jooksul piisavalt ei söö, viib see lõpuks õhtuse ülesöömiseni, mis on palju ebatervislikum.

Selle asemel söö korralikult viis korda päevas nii, et see sobib sinu päevase rütmiga: hommiku-, lõuna-, õhtusöök ja kaks vahepala. Võta appi mõni toidupäeviku lahendus, näiteks Kaaluabi.ee ning kontrolli, kas sööd ikka piisavalt.  

Probleem 3: Liiga palju toitu hilisel kellaajal

Paljud piiravad oma söömist päeval, loobuvad hommikusöögist, jätavad lõuna vahele, kuid õhtul, pärast treeningut tuntakse end väga näljasena. Siis on oht, et õhtusöögiks süüakse liiga palju. Selle asemel, et hoida täiskõhutunne kogu päeva ühtlasel tasemel, lastakse näljal liiga tugevaks minna. Tulemuseks on ülesöömine, ahmides sageli sisse suurema koguse, kui muidu mõistlikult süües. Seejärel tekib süütunne ning järgmisel hommikul alustatakse jälle oma näljutamist. Tulemuseks on surnud ring.

Selle asemel söö üks peotäis valgurikast, teine süsivesikuterohket toitu ning hoia käeulatuses köögivilju. Vahepalana on hea süüa väike peotäis valgurikast toitu. Pea meeles ka seda, et kui sööd puuvilja, söö sinna kõrvale alati midagi valgu- ja rasvarikast.  

Probleem 4: Ebareaalne treeningplaan

Kui teed liiga range plaani, juhtub kergesti see, et hakkad üsna sageli lohutust otsima magusast. Oled ju kõigest pidanud loobuma ja tunned end nii tublina, et võiksid endale ühe hamburgeri või šokolaaditahvli ikka lubada. Ja nii tarbid sa märksa rohkem, kui oleksid söönud normaalselt toitudes ja treenides.

Selle asemel koosta endale saavutatav plaan. Lähtu oma eelnevatest kogemustest. Küsi alustuseks endalt, kuhu tahad jõuda kolme kuu jooksul ning siis astu sammuke oma eesmärgile lähemale.

Probleem 5: Kaloririkkad janukustutajad

Tihti võib spordisaalis näha vaatepilti, kus spordijooki tarbitakse treenimise ajal. Pärast trenni juuakse veel valgujooki, sest arvatakse, et muidu ei avalda treening piisavat mõju. Koju jõudes on nende jookide kaudu tarbitud rohkem kaloreid, kui lõppenud treeninguga kulutatud.

Kaloririkaste jookide tarbimisega tasub olla ettevaatlik. Kõige parem oleks nende asemel juua vett. See on parim jook igal ajal: nii enne treeningut, selle ajal kui ka pärast seda. 

Probleem 6: Stressitreening

Kui tunned, et vaim on väsinud ning oled stressis, võib treening sageli aidata, sest selle kaudu organismi tulvav endorfiinide ja adrenaliini kogus aitab stressi leevendada. Tunneme end paremini ning vähem stressis. Kui treening tekitab sinus aga stressi, on tulemus vastupidine. Hormoonil kortisool on rasva ladestav toime ning stressis keha hakkab kortisooli tootma. Ümar vöökoht on üks hea indikaator, mis näitab, et kehas on palju kortisooli.

Kui elus on niigi kiire periood ja treening lisaks veel kiirust ja stressi juurde, mine parem jalutama. Kui aga otsustad treeni kasuks, tea, et kasulik treening ei pea kaua kestma. Kehale avaldab positiivset mõju ka lühike ja intensiivne treening. 

Probleem 7: Loobud igapäevasest liikumisest

Keskmine naine peaks ööpäeva jooksul põletama umbes 2000 kalorit. Ainult istudes kulutab keskmine naine keskmiselt 1300 kalorit. See, kes kõnnib või sõidab rattaga tööle ning kelle töö on üsna liikuv, kulutab igapäevasele liikumisele ca 350 kalorit. Ülejäänud 350 kalorit saab kulutada treeninguga. Kui igapäevaelus liigud minimaalselt, peaksid treeninguga kulutama 700 kalorit.

Selle asemel mine tööle jala või jalgrattaga, kui see on võimalik, lifti asemel eelista treppe jne. 85 protsendi naiste jaoks on igapäevane liikumine olulisem kui treening. 

Probleem 8: Ainevahetus aeglustub

Mida treenitumaks saad ja mida väiksemaks muutub keha rasvaprotsent, seda enam aeglustub ainevahetus. Võrrelge või lihtsalt suure maastikuauto ning väikese kaheukselise linnaauto kütusekulu. Mida saledam on inimene, seda vähem kulub keha käigushoidmiseks. Seepärast on jõutreening oluline. Lihased vajavad rohkem energiat kui rasvkude puhkeasendis.

Kui soovid kaalust alla võtta, tee jõutrenni, siis jätkab keha kalorite põletamist. Kui kaal langeb vaid dieediga, ei kasva lihasmass ja ainevahetus jääb üha aeglasemaks.  

Probleem 9: Kõhulihaste vale treenimine

Kui soovid lamedamat kõhtu ning saledamat vöökohta, pead töötama lihastega, mis kõhtu koos hoiavad. Istessetõusude tegemise tulemusena võid saada hoopis valusa õlavöötme ning sünnitanud naised ka kõhulihaste rebendeid.

Selle asemel treeni sisemisi kõhulihaseid. Hea harjutus on lamada kõhuli, toetades kogu  keha küünarnukkidele ja varvastele ja tõmmata samal ajal kõhtu sisse ning suruda seda mõtteliselt vastu selgroogu.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Tagasi üles