Lapseootus pakub tulevasele emale hea võimaluse vaadata üle kogu pere elustiil ja toitumine, kuna motivatsioon tervisesõbralike eluviiside juurutamiseks on just siis kõrge ning positiivsed muutused kanduvad edasi ka pere kõige pisematele liikmetele.
Anni Rahula: lapseootus on hea aeg tervislike harjumuste kujundamiseks
Ka viimast kuud lapseootel Talleggi saadik Anni Rahula on raseduse ajal muutunud oma toidusedeli suhtes tähelepanelikumaks kui eales varem. «Tervislik eluviis ja tasakaalustatud toitumine on minu elustiili osa olnud nii kaua, kui ma mäletan. Ehkki ma ei jälgi piinliku täpsusega iga suutäit, on lapseootus mind muutnud toiduvalikute suhtes tähelepanelikumaks. Õnneks isud mind väga ei vaeva, pigem naudin hea meelega palju värsket ja erinevaid salateid, kus toekamaks komponendiks sageli kanaliha, mis on toitev, tervislik ning valmib kiiresti,» sõnas ta.
Ida-Tallinna Keskhaigla Perekooli juhi Diana Lehe sõnul mõjutab toidu kvaliteet ja selle mitmekesisus otseselt emaüsas arenevat organismi, seega peab dieet rahuldama nii ema kui loote organismi vajadused. Naise energiavajadus suureneb raseduse ajal 300 kcal ja rinnaga toitmise ajal 500-650 kcal võrra päevas, mis tähendab, et toitumiskoguseid ei ole tarvis kahekordistada ning mitmekülgse menüü korral ei ole enamasti vaja ka vitamiinipreparaate.
Tähtsaimad vitamiinid ja mineraalained lapseootel naisele:
1. Foolhape ehk vitamiin B9 vähendab loote aju ja seljaaju arengurikete ohtu, aitab ennetada ka raseduse katkemist ning enneaegset sünnitust. Foolhape on seljaaju arenemise seisukohast oluline kolm esimest loote arenemise kuud ehk I trimestril. Lapseootel naise päevane foolhappe vajadus on 400-800 g. Head foolhappe allikad on rohelised lehtköögiviljad nagu näiteks spinat, spargel, aga ka tsitruselised, kaunviljad ja maks.
2. Kaltsium tagab teadupärast tugevad luud ja hambad. Päevane vajadus on 1000 -1300 mg ja parimad kaltsiumiallikad on piim ja piimatooted, aga ka kala ja näiteks brokoli.
3. Vitamiin D on vajalik kaltsiumi imendumiseks, mõjutades seega loote luude ja hammaste arengut. Raseduse ajal on soovitav päevane D vitamiini kogus 10 mikrogrammi päevas. Parimad D vitamiini allikad on rasvane kala nagu näiteks lõhe, forell, angerjas, aga ka D-vitamiiniga rikastatud piimatooted, munad, või ja maks.
4. Valgud toetavad loote kasvu. Raseduse ajal sünteesib naise keha kõik arenevale lapsele vajalikud kudede ehitusmaterjalid, mis on põhiliselt valgulise koostisega. Keskmise kasvu ja kaaluga naine vajab ööpäevas 80-100 g valke, milleks on parim toidusedelisse liita linnuliha, punane liha, munad, oad, herned, pähklid, seemned ja tofu.
5. Raud on oluline ema hemoglobiini formeerumiseks ning aitab emal ja lootel verega hapnikku kudedesse transportida. Raseduse ajal suureneb raua vajadus kuni 27 mg päevas. Rinnaga toitmise ajal on raua vajadus 9-10 mg päevas. Head raua allikad on maks, munad, punane liha, spinat, oad, petersell, rosinad, maasikad, tomatid, küüslauk, seened.
Märksõnad
- aju
- angerjas
- Anni Rahula
- brokoli
- eluviis
- forell
- herned
- kaltsium
- kanaliha
- kaunviljad
- küüslauk
- lapseootel
- lapseootus
- linnuliha
- lõhe
- maasikad
- maks
- menüü
- mineraalained
- munad
- naise keha
- petersell
- piim
- piimatooted
- punane liha
- pähklid
- rasvane kala
- raud
- rosinad
- seemned
- seened
- seljaaju
- spargel
- spinat
- tervislik eluviis
- tofu
- toitumine
- tomatid
- tsitruselised
- valgud
- vitamiin
- vitamiinid