Pulsikellad teatud juhtudel ebatäpsed
Esiteks on kõik need kalorikulu määrajad suhteliselt ebatäpsed ning sageli ei hinda olukorda adekvaatselt. On ju kalorikulu hindamine pelgalt pulsi järgi ikkagi suhteliselt kaudne. Valemid selle kindlakstegemiseks on n-ö keskmise inimese järgi paika pandud. Aga enamik meist ei ole ju «keskmised inimesed».
Samuti on treeninguid, kus pulss ei hüppa lakke, ent keha pingutab siiski tugevalt. Pulsikell ei näita erilist pingutust, ent kui võtta treeningu ajal proov verest, siis on pilt hoopis teine. Keha on «punases».
Mingi aeg tagasi tehti uuring body-aeroobika treeningul ja leiti, et treeningu lõpuosas, kus pulss oli kõigest 110 lööki minutis, oli keha verest võetud proovi järgi väga tugevalt pingutamas. Sellel hetkel olid käsil harjutused selili-, kõhulilamangus või toengpõlvituses ning tehti aeglases tempos dünaamilisi või staatilisi jõuharjutusi.
Selliselt harjutades lakkab kokku tõmbuvas lihases verevool. Lihase ainevahetus muutub anaeroobseks, eriti kiiretes lihaskiududes ja tulemuseks ongi väga intensiivne laktaadi teke väikese pulsisageduse juures. Seepärast ei saa pulsikella alati usaldada.
Ajakirjanduslik eksperiment
Mingil ajal ilmus ka ajakirjanduses eksperiment meie riigi populaarsematest treeningutest. Ja seal hinnati justnimelt kõiki treeninguid pelgalt kalorikulu järgi.
Täpseid tulemusi ei mäleta, ent on meeles, et lihastreening BodyPump oli oma «efektiivsuses» viimaste seas. Kes kordki seal käinud, teab, et tegelikult on see üks raske treening. Inimesed tulid minu juurde nõutult ja murelikult. Naljaga pooleks – mõneks nädalaks vähenes ka BodyPumpi tundide täituvus.