/nginx/o/2016/08/08/5701649t1ha25f.jpg)
See artikkel on sulle, kui valid treeninguid ainult kalorikulu järgi. Tänapäeva nutiseadmed on kõikvõimsad. Kalorikulu treeningul saab lisaks pulsikelladele hinnata ka paljude äppide ja vidinatega. Aktiivsusmonitorid, endomondod jne… see nimekiri on lõputu. Fitlap.ee keskkonna looja, peatreener ja toitumisnõustaja Heikki Mägi räägib täna, miks ei ole mõtet treeninguaegsele kalorikulule ülemäära palju tähelepanu pöörata.
Pulsikellad teatud juhtudel ebatäpsed
Esiteks on kõik need kalorikulu määrajad suhteliselt ebatäpsed ning sageli ei hinda olukorda adekvaatselt. On ju kalorikulu hindamine pelgalt pulsi järgi ikkagi suhteliselt kaudne. Valemid selle kindlakstegemiseks on n-ö keskmise inimese järgi paika pandud. Aga enamik meist ei ole ju «keskmised inimesed».
Samuti on treeninguid, kus pulss ei hüppa lakke, ent keha pingutab siiski tugevalt. Pulsikell ei näita erilist pingutust, ent kui võtta treeningu ajal proov verest, siis on pilt hoopis teine. Keha on «punases».
Mingi aeg tagasi tehti uuring body-aeroobika treeningul ja leiti, et treeningu lõpuosas, kus pulss oli kõigest 110 lööki minutis, oli keha verest võetud proovi järgi väga tugevalt pingutamas. Sellel hetkel olid käsil harjutused selili-, kõhulilamangus või toengpõlvituses ning tehti aeglases tempos dünaamilisi või staatilisi jõuharjutusi.
Selliselt harjutades lakkab kokku tõmbuvas lihases verevool. Lihase ainevahetus muutub anaeroobseks, eriti kiiretes lihaskiududes ja tulemuseks ongi väga intensiivne laktaadi teke väikese pulsisageduse juures. Seepärast ei saa pulsikella alati usaldada.
Ajakirjanduslik eksperiment
Mingil ajal ilmus ka ajakirjanduses eksperiment meie riigi populaarsematest treeningutest. Ja seal hinnati justnimelt kõiki treeninguid pelgalt kalorikulu järgi.
Täpseid tulemusi ei mäleta, ent on meeles, et lihastreening BodyPump oli oma «efektiivsuses» viimaste seas. Kes kordki seal käinud, teab, et tegelikult on see üks raske treening. Inimesed tulid minu juurde nõutult ja murelikult. Naljaga pooleks – mõneks nädalaks vähenes ka BodyPumpi tundide täituvus.
Inimesed tegid endale sellest artiklist põhjapanevaid järeldusi, nägemata suurt pilti. Ajakirjandus oma parimas headuses.
Treening kui säde
Teise mõttena tahan sulle rääkida treeningu eesmärkidest üldiselt. Treeningu esimene eesmärk on parandada oma kehalisi võimeid. Muutuda tugevamaks, kiiremaks, vastupidavamaks jne. Ja sellel ei ole väga palju pistmist sellega, palju sa ühes või teises treeningus kaloreid kulutad. Treeningud peavad andma sinu kehale tõuke arenguks. See on kui säde, mis sunnib sinu keha ennast proovile panema ja pingutama. Kui sinu keha peab igas trennis aina rohkem pingutama, muutub ta tugevamaks. Niimoodi kasvabki sinu treenitus. Ideaalses maailmas võiksid sa olla igal järgneval treeningul tugevam kui eelmisel.
Pane paika oma eesmärgid ja vastavalt nendele vali treeningud. Seepärast unusta kalorikulu, vaid keskendu arengule. Ära kunagi võrdsusta treeninguaegselt kalorikulu treeningu kasulikkuse või kehakaalu langetamisega. Kehakaalu langetamine käib ikka söögilaua taga.
Intervalltreening
Fitlap.ee kavades on väga populaarsed 15-minutilised intervalltreeningud. Lühikesed, aga intensiivsed. Ilmselgelt ei näita kell selle 15 minuti treeningu puhul meeletut kalorikulu. Ja polegi vaja. Intervalltreeningud töötavad teistmoodi. Nende puhul toimib n-ö järelpõlemine. See tähendab seda, et trenn on ammu möödas, ent sinu keha ainevahetus on ikka aktiivsem ning keha põletab rasva edasi.
Tore ajaviide
Kalorikulu jälgimine treeningul on üldjuhul tore ajaviide, aga ei enamat. Kindlasti on inimesi, kes oskavad treeninguaegse kalorikulu järgi teha muutusi oma toitumises, ent tavainimene, kes on üldjuhul eriti agar treeninguaegse kalorikulu jälgija, seda ei oska.
Toimi nii: