/nginx/o/2016/01/05/4852353t1h1463.jpg)
Iga neljas üle 35aastane naine kogeb pidamatust. Pidamatuse tekkepõhjusi on palju ja sellest tulenevalt on erinevad ka pidamatuse liigid, mis vajavad erinevat ravi. Siin saab esmalt aidata perearst või günekoloog, kelle poole peaks oma murega avatult pöörduma, kirjutab TENA. Oluline on teada, et kaasaegsed ravimeetodid võimaldavad enamikku uriinipidamatuse vorme ravida või vähemalt leevendada.
Kuidas põis ja kuseteed toimivad?
Neerude ülesanne on verest jääkained välja filtreerida ja saata need kusejuhade kaudu põide, mis venib ja suudab mahutada kuni 500 ml uriini. Pooleldi täitumise juures annavad põie seinas olevad närvid ajule signaali, et on aeg urineerida. Sisemine sulgurlihas avaneb ise ja uriin liigub kusitisse. Välimist sulgurlihast saab aga tahtlikult kinni hoida, et urineerimist kontrollida. Põie all ja kusiti ümber paiknevate vaagnapõhjalihaste ülesanne on tagada sulgurlihaste korralik töö. Enamasti on põiepidamatus põhjustatud põit ja kusitit altpoolt toetavate vaagnapõhjalihaste nõrgenemisest. Kui need kaotavad oma elastsuse, võib tavaline tegevus, näiteks naermine, köhimine, asjade tõstmine või jooksmine põhjustada uriinilekke. Kuid neid lihaseid saab uuesti tugevamaks muuta.
Rasedus, sünnitus, menopaus, ülekaalulisus
Emadus toob kaasa palju rõõme, kuid rasedus ja sünnitus tekitavad kehas hulga muutusi, nii hormonaalseid kui ka füüsilisi. Hormonaalsed
/nginx/o/2016/01/05/4852359t1hfa60.jpg)
muutused, emaka poolt põiele avaldatav surve ja sünnitustegevusega seotud pingutused koormavad vaagnapõhjalihaseid. Seetõttu on rasedus ja sünnitus sageli põiepidamatuse tekke põhjuseks.
Põiepidamatus võib esineda raseduse ajal või kohe pärast sünnitust ja mõnel naisel jätkuda isegi veel siis, kui lapsed on juba suureks kasvanud. Kui pidamatus tekib raseduse ajal, on enamasti tegemist ajutise seisundiga. Enamik naisi on sellisel juhul lahenduse leidnud vaagnapõhjalihaste treenimisest.
Menopausi ajal toimuvad naise organismis füüsilised ja hormonaalsed muutused. Oluliselt väheneb östrogeeni tootmine ja sellest tingituna muutub põie ja kusejuha seina limaskest õhemaks ja vähem elastseks. Nii väheneb vaagnapõhjalihaste verevarustus ja nende funktsioneerimine muutub nõrgemaks. See on aga üheks põiepidamatuse tekke põhjuseks.
Ülekaalulisus võib põhjustada kõhu- ja vaagnapõhjalihastele lisasurvet ja seetõttu põiepidamatust tekitada. Statistiliselt on ülekaalus naiste seas uriinipidamatus kaks korda levinum kui normaalkaalus naiste seas.
Vaagnapõhjalihaste treeningu positiivne mõju
Sõltumata east ja liikumisvõimest suudavad vaagnapõhjalihaste harjutused meie lihaseid tugevdada. Need tugevdavad põit toetavaid lihaseid ja lisaks muudavad ka vöökoha saledamaks. Kusjuures tulemuste saavutamiseks ei pea sugugi olema esimeses nooruses. Sümptomid võivad väheneda isegi 70- ja 80aastatel naistel – järelikult on see proovimist väärt. Soovitatavad on pilates ja jooga, hästi mõjuvad ka kepikõnd, ujumine, vesiaeroobika, rattasõit. Pingutusinkontinentsi all kannatavatest naistest saab ligi 70 protsenti abi vaagnapõhjalihaste harjutustest.
Harjutused igal ajal ja kohas
Vaagnapõhjalihaste harjutused ei ole tavapärased. Samas on harjutuste programm lihtne ja mugav viis lihased jälle vormi viia. Vaagnapõhjalihased ei ole teistele nähtavad, seega ei tea keegi, et neid treenitakse. Harjutusi saab teha igal pool ja ajal: bussis, kontoris või mugavalt lemmiktoolis istudes ja telerit vaadates.
Vaagnapõhjalihaste harjutused koosnevad vaagnapõhjalihaste kokkutõmbamisest ja lõdvestamisest. See parandab põie pidavust ja kusiti sulgumisrõhku. Kuid tuleb meeles pidada: selleks, et kasulik mõju ei kaoks, peab harjutuste tegemist jätkama ka siis, kui põievaevused vähenevad.