Mis juhtub kehaga pohmelli ajal?

Foto: Vida Press

Hea söögi ja joogi nautimine on üks elu osa, kui aga üle pingutada, võib tagajärjeks olla kohutav enesetunne. Pohmelust võib võrrelda võõrutusnähtude kergema vormiga.

Miks pohmelus tekib?

Pohmeluse ennetamise ja leevendamise võimalusi on teaduslikult märkimisväärselt vähe uuritud ning selle teket ei osata senini täpselt kirjeldada. Alkohoolse pohmeluse kujunemisel ei ole üht kindlat põhjust, vaid tegemist on erinevate füsioloogiliste, metaboolsete ja neuroimmunoloogiliste seostega. Pohmeluse teket on seostatud etanooli peamise mürgise ainevahetusprodukti, atseetaldehüüdi toime, alkohoolsete jookide kõrval- ja lisaainete toime, endokriin- ja immuunsüsteemi häirete ning organismi vedeliku- ja soolatasakaalu häirumisega.

Ülesöömisest tingitud pohmeluse üheks põhjuseks peetakse suhkrute liigtarbimist ja eelkõige lühikese ahelaga (n-ö kiirete) süsivesikute ületarbimisest tingitud veresuhkrutaseme kõikumist. Mida kiiremini veresuhkrutase langeb, seda tugevamalt võib suhkru suhtes tundlikel inimestel «pohmelus» avalduda. Samuti seostatakse sümptomite teket näiteks toidutalumatusega, ülemäärase soola ja rasvade tarbimise ning nitraate sisaldava toidu (nt töödeldud lihatooted) ületarbimisega.

Tunnused

Pohmeluse tugevus sõltub organismi eripäradest, joodud alkoholi kogusest ja tarvitamise kestvusest. Naistel tekib alkoholi liigkasutamise kahjulik mõju meestega võrreldes kiiremini ja väiksema alkoholikoguse korral.

Alkoholist ja ülesöömisest tingitud pohmeluse sümptomid on mõnevõrra sarnased. Peamised sümptomid on väsimus, janu, uimasus, peavalu, apaatia, rahutus, meeleolu- ja keskendumishäired, iiveldus, pearinglus, higistamine, mao-sooletraktivaevused, ärevus, unehäired jm, mis võivad kesta üle 24 tunni.

Mõju organismile

Alkohol viib organismist välja vedelikku häirib organismi happe-aluse- ja soolatasakaalu, see aga suurendab südame rütmihäirete riski. Samuti võib alkoholiga liialdamine viia veresuhkrutaseme ohtliku languseni. Pohmeluse kujunemisel tekivad muutused immuunsüsteemi parameetrites, mis põhjustavad nii kognitiivseid pohmeluse sümptomeid, nagu mäluhäired ja meeleolumuutused, kui ka üldist halba enesetunnet. Ka alkohoolsetes jookides leiduvad kõrval- ja lisaained võivad soodustada pohmeluse teket. Suurimate lisa- ja kõrvalainete sisaldusega alkohoolsed joogid on brändi, punane vein, rumm ja viski.

Ülesöömise tagajärg võib olla liigne veekaotus ehk dehüdratsioon, endokriin- ja immuunsüsteemi häired, elektrolüütide tasakaalu häired jms. Tundlikel inimestel võivad türamiini sisaldavad toidud (juustud, töödeldud lihatooted, šokolaad, viinamarjad) esile kutsuda peavalu.

Väldi!

Kõige tõhusam viis alkoholipohmelust vältida on alkoholi mitte tarvitada. Tugeva pohmeluse vältimiseks tuleks alkoholi tarvitades:

          •         piirata alkoholi kogust,

          •         mitte tarvitada alkoholi tühja kõhuga,

          •         juua iga tühjaks joodud pitsi või klaasi alkohoolse joogi kohta vähemalt klaas vett,

          •         tarvitada alkoholi aeglaselt (piirdu ühe joogiga tunnis),

          •         piirduda üht tüüpi alkoholiga,

          •         enne magamaminekut juua mitu klaasitäit vett ning võtta lisaks multivitamiine (eelkõige B-grupi ja C-vitamiini).

Liigsöömisest lähtuvate probleemide vältimiseks

          •         söö regulaarselt,

          •         jää toidukogustes mõõdukaks,

          •         söö aeglaselt,

          •         järgi toiduvalikus normaalse söömise põhimõtteid.

Leevenda!

Seni puuduvad kaalukad tõendid mis tahes ravi tõhususe kohta. Siiski on võimalik pohmelust mõningal määral leevendada. Selleks tuleb

          •         juua palju vett (taastab vedelikutasakaalu, viib välja toksilisi aineid), mahla (oluline vitamiinide allikas) ja piparmündi- või ingveriteed, mis aitavad leevendada seedetraktiprobleeme ja iiveldust;

vältida «peaparandamist»;

          •         süüa kergeid eineid, nt täisteraviljast putru, muna, mille koostises olev aminohape tsüsteiin osaleb atseetaldehüüdi lammutamises, ning kaaliumi sisaldavaid puu- ja juurvilju (nt banaani, kiivit);

          •         alkohol rikub une kvaliteeti, seega on taastumiseks vaja rohkem magada.

Hea on kerge füüsiline koormus, nt jalutamine.

Ülesöömisest põhjustatud halva enesetunde leevendamiseks tuleks tarbida rohkelt vedelikku ning püüda vastu seista kiusatusele hakata nälgima, kuna see sillutab tee uuele ülesöömisele. Süüa tuleks regulaarselt: iga 3–4 tunni tagant kergemaid eineid. Samuti tuleks suurendada aed- ja juurviljade osakaalu menüüs, vähendada soola tarbimist ning liikuda aktiivselt.

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!