Kas stress mõjutab kaalu langetamist?

Stressis inimene ärritub kergesti. Foto: www.kaalustalla.ee

Seekordses artiklis võtab www.kaalustalla.ee luubi alla stressi teema. Kui palju võib see mõjutada kaalu langetamist?

Stress! Tänapäeva maailmas üks raskemini välditavaid nähtusi. Elu on kohati väga keeruline, pingeline. Nõudmised on ju kõikjal suured, alates lasteaiast kuni surmani. Pead hästi õppima, pead tublilt töötama, pead tegema seda ja teist ning kõige selle juures veel enda keha eest hoolitsema. Stress kuhjub ning olukord muutub sageli aina hullemaks.

Usun, et ei tule üllatusena kui ütlen, et justnimelt stress on ka üks peamisi põhjuseid, miks paljud dieedid ja toitumis/treeningprotokollid tulemusi ei too.

Ainuüksi pidevalt kasvav vaimne ja füüsiline kurnatus, mis stressi iseloomustab, on piisav, et muuta meie treeningud kesisteks ja toitumisplaanide järgmised keerulisteks.

Kõigele lisaks mõjutab stress mitmeid meie keha hormoone nagu näiteks kortisooli. Tegemist on hormooniga, mis kontrollib näiteks rasvamassi paigutamist teatud keha osades ning samuti on ta seotud kehas oleva vee hulga mõjutamisega.

Kui tekib stress, siis suureneb kortisooli eritamine, keha asub rohkem vett kinni hoidma ning teatud keha osades muutub ka rasvamassi põletamine keerulisemaks. See aga omakorda muudab visuaalset pilti, mis meile peeglist vastu vaatab. Isegi mõõdulint ja kaal saavad petetud. Liigne veekaal võib kõik väga sassi ajada.

Mis juhtub on see, et seni võib-olla sujuvalt kulgenud dieet jääb järsku justkui seisma. Kaal ei lange, mõõdud ei vähene ning visuaalne pilt on nädal nädala järgi samasugune. Dieeditaja hakkab lootust kaotama. Stress süveneb, see aga omakorda muudab asja vaid hullemaks. Paanikas minnakse veelgi enam toidu kallale või treenitakse ninast veri välja. Jällegi, asi muutub aina hullemaks. Keha asub veelgi enam kortisooli eritama, veelgi enam vett kinni hoidma ning teinekord muutub peegelpilt isegi halvemaks. See on aga tihti viimane piisk karikasse ning dieeditaja annab alla, läheb sööb kiirtoidu restoranis menüü tühjaks ning nutab öösel patja. Ja jälle, stress suureneb veelgi ja veelgi. Ning ülesöömised jätkuvad ja jätkuvad. Inimene sööb tagasi selle, mis ta dieedi jooksul kaotas ja veelgi enam.

Kas kõlab tuttavalt? Usun, et paljud on sellise asja läbi elanud või teavad kedagi, kes on seda teinud. Kuid see on kõik välditav. Tuleb vaid ettevõtmisele läheneda rahuga.

Kuidas stressi vältida?

Stressi vältimine pole alati lihtne, aga see on võimalik, vähemalt piisavalt suures mahus, et see ei segaks tulemuste saavutamist. Väljaspool treeningut/toitumisplaane on minul raske midagi soovitada – siin peate juba ise vaeva nägema ja vajadusel spetsialistidega arutama.

Mis puutub aga toitumisse ja treeningusse siis siin võin anda mõned soovitused:

1.     Treening olgu mõõdukas ja vastaku eesmärkidele ja treenituse tasemele. Liigne treening võib viia ületreeningu ja stressini, isegi kui kohe seda ei tunneta. Keha kohanemisvõimetel on piirid ning liialt kiiresti üritades end arendada võite hoopiski vastupidise tulemuseni jõuda.

2.     Toitumiskavade puhul leidke alati võimalus oma lemmiktoite nautida. Ärge vältige arbitraarselt toiduaineid vaid mõelge ratsionaalselt. Usun, et leiati peagi, et mõned toidud lihtsalt ei ole praktilised valikud igapäevaseks  söömiseks teie eesmärke silmas pidades. See põhjendus on tunduvalt parem, kui mõne müüdi või eelarvamuse tõttu mingeid toite piirata.

3.     Alustage rahulikult ja aeglaselt ning proovige kõik muudatused dieedis ja treeningutes enda elustiili sisse sulandada. Te ei peaks tundma pingelist kohustust treenida ega toitumist järgida – see peaks olema igapäevaelu tavapärane osa. See peaks olema nauding, kuna teate, et mida te teete, on teie kehale kasulik ja teeb teid õnnelikuks.

4.     Toitumise puhul pidage kaalulangetus aeglane ja kontrollitud. Igasugune energiadefitsiit on kehale stress. Pisikene defitsiit ei põhjusta aga erilisi probleeme, suur defitsiit samas aga on juba range nälgimine ja keha reageerib ka vastavalt.

5.     Olge optimistlikud, aga olge ka realistid. Selle all pean silmas seda, et ärge kunagi arvake, et te ei suuda, ei saa või et pole võimalik. Igaüks on võimeline saavutama hea vormi, kuid olge realistid ja teadvustage endale, et mida suurem muutus on vajalik, seda kauem läheb ka aega. Aksepteerige ajakulu, kuid vaadake optimistliku pilguga tulevikku.

Mida enam ma tegelen toitumise ja treeningu teemadega, seda enam jõuan järeldusele, et justnimelt vaimne komponent – see heaolu tunne, stressi vältimine – on üks tähtsamaid asju üldse.

Ei saa loota pikemaajalisi häid tulemusi, kui see, mida te teete,  teid ärritab. Kui treening ja toitumine on veel üks lisapinge, häiriv kohustus ja ebamugav tegevus, te lihtsalt põlete läbi mõne aja pärast.

Lahendusi on mitmeid. Paljud jätavad kogu pinge ja kohustustepagasi jõusaali ukse taha. Mõni aga võtab pinge saali kaasa ja suunab selle raskuste liigutamisse. Paljud leiavad igast pisemastki edusammust lisamotivatsiooni edasi pingutada. Nende endi edu inspireerib neid. Vaimusilmas nähakse ennast heas vormis, tugeva ja tervena. Selline optimistlik vaade tulevikku on väga võimas abiline. Proovige ka teie end õigesti vaimselt häälestada. Pole häbi otsida abi ka professionaalide käest. Mis peamine, õppige elu nautima, sest siis tuleb ka kõik muu kergemini.