Personaaltreeneri käsiraamat algajale jooksusõbrale

Foto: Vida Press

Ilusad kevadilmad ja juba horisondil terendav suvi meelitab harrastusjooksjad metsaradu mõõtma, julgemaid ka maratonidest osa võtma. Suvekalender on täidetud erinevate rahvajooksudega üle kogu Eesti, kuid algajad jooksusõbrad peaksid kindlasti meeles pidama seda, et treenida tuleb läbimõeldult. Nii säästab tervist ja saavutab kiiremini soovitud tulemused. 

Personaaltreener ja Talleggi saadik Rauno Rikberg räägib lahti baasteadmised, mille iga alustav jooksusõber endale kõrva taha panna võiks.

1. TOITUMINE. Kõige rohkem aitab arengule kaasa toitumine, mistahes spordialaga me ka ei tegeleks. Aktiivse sportija menüüs olgu aukohal toidust saadavad valgud ja süsivesikud - esimesed on meie lihaste «ehitusmaterjaliks» ja teised meie «kütuseks». Teadliku toituja ja aktiivse treenija menüüs on kindlasti esindatud linnuliha, mis on üks parimaid valguallikaid. Kanalihast saadavad täisväärtuslikud valgud on organismi jaoks hädavajalikud, kuna aitavad lihastel pärast treeningut taastuda. Kindlasti tuleb liita menüüsse ka süsivesikud, mis on olulised lihaste glükogeenivarude ehk energia täitmiseks, aidates kasvatada lihaste vastupidavust.

2. JALANÕUD. Jooksmine on spordiala, mille jaoks ei ole just väga palju varustust tarvis. Küll aga on oluline investeerida õigetesse jooksujalanõudesse, mis on eelkõige mugavad ning millel on piisava amortisatsiooniga tallad. Ebakvaliteetsed või jooksmise jaoks mittesobivad jalatsid võivad tekitada tülikaid vigastusi, mida üks spordiharrastaja endale kindlasti ei soovi.

3. PINNASE VALIK. Kui ümbruskonnas leidub mõni metsarada, siis tasuks igaõhtused või -hommikused jooksmised teha just seal ning eriti juhul, kui jooksmisesse on tekkinud pigem paus või pole varem üldse jooksmist harrastanud. Pehmem pinnas koormab liigeseid vähem ning aitab vältida põrutusest tekkivaid ülekoormusvigastusi pöidadel, hüppeliigestel, põlvedel, puusadel ja seljal.

4. KOORMUSE JAOTUS. Liiga tihti jooksmine ja sellega oma keha liigne koormamine ei ole mõistlik, kuna treening ja taastumine peavad olema omavahel kooskõlas. Kuula oma keha, luba endale trennivabu päevi ja anna kehale puhkust. Kui enda teadmised mõistliku koormuse osas pole piisavad, tuleks enne alustamist konsulteerida jooksutreeneriga.

5. TAASTUMINE. Pelgalt treeninguga tulemusi ei saavuta. Korralik taastumine on täpselt sama oluline kui treening. See aitab vältida vigastusi ning valmistada keha ette uuteks pingutusteks. Taastumise valem ei ole kuigi keeruline - tervislik toitumine, täisväärtuslik uni, piisav vedelike tarbimine, saunaskäik, erinevad massaažid ja harjutused massaažirulliga on peamised tegevused, mida oma tervisest hooliv jooksusõber taastumiseks teha saab.