Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Rahvusvaheline unepäev: millised on unepuudusega seotud riskid ja kuidas paremini magada?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pexels / CC0 Licence

Täna tähistatakse rahvusvahelist unepäeva. Iga laps teab, et uni on vajalik, aga enamik täiskasvanuid pole kursis, miks see nii on.

Hea une maaletooja Deluxi turundusjuht Maarja-Liis Toomik toob välja magamatusega seotud riskid ning annab seitse soovitust, mis tagavad kvaliteetsema une.

Unepuudusega seotud riskid

  • Ebapiisav uni ei põhjusta üksnes päevast väsimust ja erksuse langust, vaid ka mälu- ja tähelepanuhäireid. Seega teeme unevõlas olles vähem tõhusat tööd ja võime olla nii endale kui teistele ohuks liikluses. Une arvelt tööpäeva pikendamine võib anda tulemust üksnes lühiajaliselt.
  • Vähene või lünklik ööuni on sage ülekaalulisuse põhjus. Tavaliselt alustatakse kaalu langetamist dieedist või trennist, aga nende kõrval on sama oluline kvaliteetne uni. Vähene või pinnapealne uni tõstab söögiisu.
  • Magamatus paistab välja meie näost. Osadel inimestel põhjustab unevõlg naha kiiremat vananemist, teistel tekivad silmade alla «kotid», kolmandatel tulevad esile kõik muidu varjul püsinud nahaprobleemid.
  • Unepuudus nõrgestab immuunsüsteemi, seega teeme ebapiisava magamisega ise viirustele ukse valla.
  • Pikaajaline magamatus võib aidata kaasa ka raskete haiguste süvenemisele, seda on seostatud nii psüühiliste probleemidega kui ka näiteks diabeedi ja vähiga.

Seitse nõuannet, mis tagavad kvaliteetse une

  • Maga igal öösel 7-9 tundi. Mitte vähem ega rohkem!
  • Ära mine liiga vara voodisse. Pikk vähkremine enne uinumist tekitab ainult lisastressi ega pikenda uneaega. Proovi leida kellaaeg, mil uinumine on kõige lihtsam ja mine igal õhtul samal ajal voodisse.
  • Ära tarbi enne voodisse minekut alkoholi. See võib aidata küll paremini uinuda, aga teeb une rahutuks ja pinnapealseks.
  • Hoolitse, et magamistuba oleks pime, vaikne ja jahe. Akna taga vilkuvad autotuled või liiga kõrge õhutemperatuur rikuvad oluliselt une kvaliteeti.
  • Vali endale sobilik vedrumadrats, mis pole liiga pehme ega liiga kõva. Valel madratsil keerame öösel 50-60 korda külge ja selline vähkremine rikub und. Korralik keha järgiv ja antibakteriaalne madrats kestab üle kümne aasta ning lisaks unemurele võib kaduda ka seljavalu.
  • Liigu piisavalt. Kui teed regulaarselt trenni ja liigud värskes õhus, on su uni parem kui neil, kes istuvad terve päeva kodus või kontoris.
  • Kui tervis on korras ja kõik eelnimetatud tingimused täidetud, aga uni on jätkuvalt lünklik või uinumine raskendatud, pea nõu arstiga. Abiks võib olla näiteks melatoniini võtmine. See on aine, mida toodab meie aju, aga näiteks vananedes selle kogus langeb ning unehäired sagenevad.
Tagasi üles