Hapniku omastamise võime näitab üsna täpselt ka energiakulutust, kuigi rasva ja süsivesikute põletamise osas võib olla väikseid erinevusi. Pulsikell on ehitatud nii, et see arvestab keskmist hapnikuomastamist pulsi alusel. Pulss on inimestel sõltuvalt treenituse astmest, vanusest ning geneetilistest eeldustest väga erinev. Hästi treenitud inimesel on puhkeasendi pulss 20 lööki väiksem ning maksimaalne pulss 10 lööki suurem kui vähese treenitusega inimestel. Seetõttu on oluline, et pulsikellas oleks võimalik määrata ka pulss puhkeasendis ning maksimaalne pulss. Määrata peaks saama ka inimese treenituse astet, sest hea treenitusega ning vähese treeninguga inimeste hapniku omastamise võime, mis mõjutab energiakulutust, on väga erinev. Ehk kui pulsikella ei sisestata infot inimese treenituse astme kohta, ei suuda kell edastada ka täpset energiakulutust.
Lisaks mängib olulist rolli ümbritsev temperatuur. Kui spordisaalis on soe, on kehal temperatuuri reguleerimine raskem ning inimene higistab rohkem. Seepärast tundub, et spordisaalis treenides higistame rohkem kui väljas treenides ning inimene ülehindab sellisel juhul oma energiakulutust.
Moodsatele ja paljude võimalustega pulsikelladele on võimalik sisestada pulss puhkeasendis ning maksimaalne pulss, treenituse tase ja teisi faktoreid, millest sõltub energiakulutus. Aga isegi kui kõik need andmed sisestada, võib pulsikella ning tegeliku energiakulutuse vahe tunniajalise treeningu puhul ulatuda 180 kcal. Kui pulsikell ei võimalda seadistust, võib viga ulatuda 250 kcal/tunni kohta.
Seepärast ei ole soovitav pimesi pulsikella usaldada, sest selle tulemus võib varieeruda erinevatest faktoritest sõltuvalt. Et selles veenduda, on soovitav panna pulsikell peale kodus lamades ning kui teete ka väiksema liigutuse, siis märkate, kuidas pulss suureneb märkimisväärselt, kuigi erilist energiapõletust ei toimu.