Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Mida teha, kui motivatsioon trenni minna läheb lihtsalt üle?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Foto: Vida Press

Trennist võib saada selline nauding, et avastad end iga päev spordisaalist või metsarajalt. Tiheda trennirutiini puhul tasub olla kaval ning teada nippe, millega võid säästa motivatsiooni. Kui end liialt piitsutada, võid ühtäkki avastada, et trenn on muutunud «tuima panemiseks» ja enam ei viitsi jätkata.

Myfitnessi personaaltreener Mikk-Markus Imala sõnul ei ole vähem oluline ka närvisüsteemi ülekoormus. «Kui jätta endast iga päev jõusaali maha 100 protsenti, hakkab ajapikku kahanema võime trennis keskenduda, pea on n-ö väsinud. Mõtted hakkavad tihedamini uitama, see aga võib omakorda põhjustada harjutustehnika allakäiku,» räägib ta. «Seda ei pruugi juhtuda päris iga harjutuse juures, aga olen täheldanud seda, et nendel inimestel, kes iga päev treenivad, vajub tihti treeningu lõpp ära. Tehnika muutub halvemaks ja see omakorda toob taas kaasa suurema vigastusohu.»

Enesele puhkepäevade andmine on treeneri sõnul väga oluline. Kui suhtumine trenni on selline, et seda tuleb kas või nui neljaks teha, on keskendumine kehv ja vigastusteoht suur. «Pane endale igaks nädalaks paika kindel treeningute kord ja tee trenni neil päevadel, mil see on võimalik, vahepeal puhka. Ole mitmekesine – lihastreeningule tee juurde kardiotrenni või lisa korralik venitusrutiin. Treeningsaalis veedetud poolteist tundi ei pea tingimata sisaldama rasket füüsilist pingutust, see võib ka olla taastav trenn, näiteks mõni rahulikum kehale ja meelele keskenduv ringtrenn või ka lemmikseriaali vaatamine lindil kõndides. Tähtis on arendada keha tervikuna,» ütleb Imala.

Treener näeb tihti seda, kuidas inimesed alustavad õhinal treeninguid ja tõepoolest teevadki tihti trenni, kuid juba mõne nädala või kuu pärast on õhin kadunud ning halvimal juhul treeningud üldse pooleli jäänud. «Tuleb seada enda jaoks reaalne siht ja algusest peale võtta hoiak, et soovitud muutused ei tule kiiresti. Kõige sagedasem motivatsioonilangus tulebki pettumusest, et peale paari nädalat trenni polegi veel suuri erinevusi näha,» kirjeldab Imala. «Esialgne õhin tekib sellest, et avastatakse, et peale trenni on lihased valusad – ju siis peab lihas kasvama ja kohe ka tulemust näha olema. Aga keha kohaneb uue koormusega ära ja lihased enam pärast igat trenni ei valutagi. Nüüd on mõttel, et mis ma ikka treenin, kui midagi ei muutu, lihtne tekkida. Aga mõelge selle peale, et kui vormi saamine ja hea vormi säilitamine oleks kerge, siis kas mitte kõik ei peaks olema piltilusa figuuriga? Igas inimeses on potentsiaali, et saavutada iseenda perfektne figuur, aga see vajab kannatlikust ja aastatepikkust tööd. Mida varem see endale selgeks tehakse, seda pikemaks ajaks jätkub ka motivatsiooni ja järjepidevust.»

Imala soovitab esimese motivatsioonikriisi ära hoidmiseks seada endale lühiajalised eesmärgid: näiteks kaotada 2 kilo või teha mõnd harjutust 5 kilo raskema kangiga. «Motivatsiooni aitab kõrgemal hoida ka teadmine, et see, mida trennis tehakse, on päriselt ka see, mida peaks tegema. Sellisel juhul ongi kõige parem lahendus esimesed trennid teha koos treeneriga, kes õpetab selgeks korrektse tehnika ja treeningvõtted ning kellelt saab küsida toitumisnõu,» lisab ta. 

Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Tagasi üles