Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Treener Andres Rästas: madal koormus pikema aja vältel ning kilod kaovad!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Dagmar Lamp
Copy
Foto: SCANPIX

Uue aasta lubaduste hulgas on paljudel inimestel lubadus ennast rohkem liigutada. Kuidas endas aga motivatsiooni leida, nüüd kui jaanuar lõpu poole tiksunud ja jalad ikka kuidagi spordiklubi poole ei taha astuda?

Treener Andres Rästas
Treener Andres Rästas Foto: Spordiklubi Teras

Terase spordiklubi treener Andres Rästas annab nõu, kuidas leida endas motivatsiooni ning milline treening on hea kaalulangetajale.

Kui inimene ei ole varem treeningsaalis käinud, siis milline on sobilik varustus, mille inimene endale võiks muretseda?

Rästas: «Riiete pärast pole küll väga palju vaja muretseda. Mugavad tossud, T-särk, püksid ja ongi valmis. Peaasi, et tunned end mugavalt. Soovi korral võib spordikindaid ka kasutada, näiteks jalgrattakindaid. Need teevad trenni meeldivamaks ja hügieenilisemaks.»

Kui kaua võiks üks treeningkord kesta?

Rästas: «Treeningu kestvus sõltub täiesti sellest, mis su eesmärgid on. Rasvapõletus madalal koormusel võib kesta 60-90 minutit. Väga intensiivse jõutreeninguga võib piisata ka 20 minutist. Kõik oleneb sellest, mida ja kuidas. Juhul, kui alles alustatakse enda treenimisega, siis 30-60 minutit on paras aeg, et ennast korralikult ära väsitada.»

Millised on head treeningud inimesele, kelle eesmärk on kaalu langetada?

Rästas: «Kaalu langetamiseks sobivad liikuvad treeningud, näiteks jooksmine, jalgrattaga sõitmine või sõudeergomeetril treenimine. Rasva põletamiseks ja kaalu alandamiseks ei pea intensiivsus olema kõrge. Madal koormus pikema aja vältel ning kilod kaovad.»

Palun jagage inimestele paar head nippi, kuidas leida motivatsiooni trenni tulemiseks?

Rästas: «Kõige suurem väljakutse ongi see esimene samm, et trenni üldse jõuda. On tehtud palju uuringuid ja katseid, et leida viise, kuidas inimesi motiveerida.

• Üheks kõige lihtsamaks on muuta oma keskkonda, et sa ei peaks ennast sundima.  Näiteks liitu spordiklubiga, mis jääb sinu kodu ja töökoha vahele. On palju suurem tõenäosus, et sa lähed ka sinna end treenima, kui spordiklubi niikuinii jääb teepeale ette.

• Teine väga efektiivne, kuid kulukas variant on leida endale personaaltreener. Siis on sul inimene, kes spetsiaalselt ootab sind ja tegeleb ainult sinuga valitud ajal. Lisaks jõuad kiiremini ka oma eesmärkideni, sest sul on keegi, kes aitab, motiveerib ja parandab.

• Eelmise punkti odavam variant: trennikaaslane. Sõber, tuttav või pereliige, kellega sul on mõnus niisamagi koos olla. Kahekesi trenni teha on alati lõbusam, kui üksi!»

Kui tähtis on inimese elus pidevas liikumises olemine?

Rästas: «Tänapäeva elu arenenud riikides on suhteliselt mugavaks muutunud. Füüsiliselt ei pea palju pingutama, et kuhugi jõuda, sest ühistransport ja autod teevad töö meie eest ära. Enamik töökohti ei nõua pidevat liikumist, seega selle «kohustuse» enda kanda võtmine on üpriski vajalik. Vajalik just sellepärast, et püsida tervena ja ilusana ka aastate pärast.»

Tagasi üles