/nginx/o/2015/06/16/4191025t1hf579.jpg)
Algajate tervisejooksjate peamine viga on suur tahe tubli olla. Selleks peetakse aga ekslikult kiiresti jooksmist.
Abiks algajale: kui kiiresti peaks jooksma?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paraku on vältimatu, et kui võhma pole, on pikalt kiiresti jooksmine väga raske ja kurnav. Nii tekib selle vastu ka kergemini vastumeelsus ja tahtmine alla anda, kirjutab Hello Healthy.
Enamasti hakatakse üle pingutama soovist korraga palju kaloreid põletada, et kiiremini alla võtta. Aeglasemat tempot proovides võid avastada, et suudad tegelikult joosta kaugemale ja kauem ning jooks tervikuna on tunduvalt meeldivam.
Siin on mõned nipid, mis aitavad sul välja selgitada, kui kiiresti peaksid tegelikult sörkima.
Alusta aeglaselt. Pole vahet, kui kaugele või kui pikalt tahad joosta, sörgi soojenduseks aeglaselt, et saaksid ajapikku südamelöögisagedust tõsta. Nii hakkavad treeningud varem kergemaks muutuma. Alustades tahad ju teada, et lõpetad tugevana. Kui jooksu lõpuks oled nagu tühi kott, võtab see tahtmise päeva-paari pärast uuesti proovida.
Kõnni kärmelt. Kui sinu treeninguks on kõndimine, peaks samm olema kiire. Samal ajal peaksid olema suuteline rääkima. Kui suudad laulda, kõnnid ilmselt liiga aeglaselt, aga kui see võtab juba lõõtsutama, pingutad üle.
Jookse lõõgastunult. Algajajad kipuvad sageli pingesse ajama lihaseid, mis pole jooksmisesse kaasatud. See omakorda röövib energiat, mida on heaks treeninguks vaja. Kui tunned, et on raske olla, kontrolli oma kohahoiakut: lõdvesta kulmujoon, lase lõug pingest lahti, hoia käsi vabalt (kujuta ette, et pöidla ja nimetissõrme vahel on paber), ja hinga. Lase keha vabaks ja jooks muutub hetkega kergemaks.
Mõõda minuteid, mitte kilomeetreid. Alguses ei peaks sa veel muretsema jooksutempo või marsruudi pärast. Sinu esimene eesmärk peaks olema üldise koormustaluvuse tõstmine ja treeningust harjumuse kujundamine. Kõige kasulikum on tervisele (südamehaiguste, diabeedi ja hüpertensiooni riski vähendamine) see, kui suudad südamelöögisagedust järgemööda tõsta. Seejuures pole vahet, kui pika vahemaa suudad ühe korraga ära joosta.
Kuula oma keha. Kui oled avastanud tempo, mis tundub kõige mugavam, pane tähele, mis tunne see on. Kui sügavasti sa hingad? Kui kiiresti jalad liiguvad? Kuidas jalalihased tunduvad? Muigavaima tempo tajumine aitab sul selle järgmistel kordadel kergemini üles leida, et saaksidki edaspidi oma parima tempo järgi joosta.