NAISTEJUTUD ⟩ Aasta õppetunnid: lõhkudes teist inimest lõhume me iseennast

Eeva-Liisa Vahtra. Foto: Kristina Herodes
Kristina Herodes
, ajakirjanik
Copy

Aastavahetust ei tasu raisata ja niisama lapikuks juua. See on maagiline hetk, mida kindlasti kasutada! Aeg vaadata tagasi ja võtta kokku õppetunnid. Lõppeval aastal oli neid iseäranis palju – oli raske, murranguline aga ka uusi horisonte avav aeg. Kuid just nüüd on parim aeg ka selleks, et luua teadlikult endale tulevikku ja tervemaid suhteid. Aastat aitab mõtestada enesearengu teejuht Eeva-Liisa Vahtra.

Armas Naistejuttude «hingeperekond» - olgu pühad või aastavahetus, meie ei jäta teid iialgi maha ja oma doosi uut virgutavat inspiratsiooni leiad alati igal laupäeval kell: 11. Las mõni asi siin muutuvas maailmas olla kindel ka. Kuid sukeldume nüüd muutustesse.

Eeva-Liisa Vahtra: «Partner ja paarisuhe peegeldab meie suhet iseendaga, meie enesearmastuse kvaliteeti»

Milline oli aasta 2022 enesearengu vaates? Igaühele erinev. Tasub võtta aeg, et just enda jaoks olulised märksõnad kirja panna ning õppetunnid kokku võtta. «Asjad kogu aeg toimuvad, meil on erinevad kogemused ja me ise tihti ei näegi, kui suured need on! Kui suur kasv see on,» rõhutab enesearengu teejuht Eeva-Liisa Vahtra. «Aasta on üleüldse meil kõikidel olnud muutuste aasta. Ühiskond muutub tervikuna nii sügavalt.»

Aitäh, hea kuulaja, et oled meiega! Leia siit 2022 aasta 12 kõige põnevamat saadet!

Eeva-Liisa Vahtra ja Kristina Herodes toovad üheskoos välja kõige suuremad isiklikud õppetunnid 2022 aastast. Nii mõnedki neist on päris teravad ja raputavad, kuid pakuvad silmi avavat kuulamist ja äratundmist tõenäoliselt ka teistele.
Eeva-Liisa Vahtra ja Kristina Herodes toovad üheskoos välja kõige suuremad isiklikud õppetunnid 2022 aastast. Nii mõnedki neist on päris teravad ja raputavad, kuid pakuvad silmi avavat kuulamist ja äratundmist tõenäoliselt ka teistele. Foto: Kristina Herodes

Kuula ka seda: «Kõigepealt murra ta selg pooleks!»

Pöörases muutuste kaleidoskoobis oleme me viibinud veidi enam kui kolm aastat. Nüüd võib öelda, et karmid ajad on välja toonud ilusad asjad ning need vaprad, kes veel vastu peavad, on «pideva turbulentsiga mingil hämmastaval kombel kohanenud».

Välja on filtreerunud olulised mõistmised:

  • Lähedased meie elus on kulla hinnaga, tõeline väärtus.
  • Iga hetk, mille saame veeta oma perekonnaga rahus, on meeletu kingitus.
  • Me oleme inimestena mõistnud, et me oleme kõik väga seotud, olgugi see kohati hoomamatu. Üks asi mõjutab teist.
  • Tänulikkus, millest heaoluaastatel sai omamoodi sisutu sõnakõlks, omandas tagasi kogu oma sügavuse, tähenduse ja mõõtmatuse.
  • Meil on üksteist vaja. Lõhkudes teist inimest, olgu või teises riigis, lõhume ennast. Kogukonnatunne ja terviklikkuse tunnetus on peale individualismihullustust taasärkamas.
Eeva-Liisa Vahtra on kirglikult pühendunud enesearengule ning soovib olla teejuhiks ning toetajaks ka teisele, kes soovivad jõuda autentsema ja õnnelikuma iseendani.
Eeva-Liisa Vahtra on kirglikult pühendunud enesearengule ning soovib olla teejuhiks ning toetajaks ka teisele, kes soovivad jõuda autentsema ja õnnelikuma iseendani. Foto: Kristina Herodes

Mida tahaks unustada? 

Vale. Kogu maailma silmad avanesid sel aastal märkama, millist kõlbelist laostumist ja isikliku vastutuse unustamist põhjustab vale. Kui inimene on sunnitud elama vales, siis kaotab inimene igasuguse tunnetuse, võime tunda head ja kurja ning kõige krooniks ka inimlikkuse. Need protsessid on omavahel seotud. Groteskseks näiteks on agressorkogukondades toimuvad taktikalised manöövrid, mis võtavad oma liikmetelt kõige väärtuslikuma – võimaluse end inimesena tunda. 

Silmade sulgemise. Kui elus on midagi, mis teeb haiget, on lihtsam seda ignoreerida kui teemadega tegeleda. Enamik inimesi valib lihtsama tee ja jõuab kestvate kannatusteni. Vähesed julgevad murele sügavuti silma vaadata, kui vaja siis lahti lasta ja elus uue suuna valida ning jõuavad vabaduse ja kerguseni. 

Loe ka seda: «Aga siis tuli mu ellu armastus ja sain aru, millest kõigest olen puudust tundnud!»

Leppimise olukordades, kus tuleb enda eest seista. Kui inimene nõustub olema suhtes, kus teda «tarbitakse», aga ei kohelda nii, nagu ta soovib, ei väärtustata ega hinnata, annab ta selge sõnumi: mind ei olegi vaja väärtustada. Seal algab kiire allakäiguspiraal, mis võib jõuda isegi vägivallani. «Me ei julge enda eest seista, aga peaks,» teab terapeut. Pannes kannad maha ja nõudes lugupidavat suhtumist, järgneb esmalt muidugi mäss, aga võib järgneda ka muutus – sind hakataksegi kohtlema nii, nagu väärid.

Eeva-Liisa Vahtra ja
Eeva-Liisa Vahtra ja Foto: Kristina Herodes

Mida tahaks kaasa võtta?

Mõistmise – mina ei saa muuta teist inimest. Me saame muuta ainult ennast. Me saame muuta suhtumist, oma asukohta ja oma otsuseid. Enamasti aga soovime me teha just seda võimatut. See ei muutu võimalikuks mitte ühelgi aastal.

Kuula ka seda: «Ma pole mitte kunagi nii paks olnud kui dieeti pidades!»

Kuid oluline on olla enda vastu ka brutaalselt aus – kui teine teeb su kõrval midagi lubamatut, siis «soovmõtlemine», et unistatud muutus on siiski toimunud või kohe-kohe toimumas, on kahjuks väga sage.

Eeva-Liisa Vahtra toob välja olulise tõe: «Partner ja paarisuhe peegeldab meie suhet iseendaga, meie enesearmastuse kvaliteeti.»
Eeva-Liisa Vahtra toob välja olulise tõe: «Partner ja paarisuhe peegeldab meie suhet iseendaga, meie enesearmastuse kvaliteeti.» Foto: Kristina Herodes

Mida aasta olulist õpetas?

Olulisimad aastas on isiklikud õppetunnid, mis on igaühel individuaalsed. Kõige kurvem on seisev elu, kus ei arene ega ole mitte kuhugile teel. Tühjuse ja mõttetuse tunne, mille vastu me mõningate ravimitega astume, ei ole sellist eluvaadet tabav õnnetus, vaid loomulik reaktsioon. Igaühe tee on erinev, kuid me kõik oleme teel iseendani, enda sügavama mõistmise ja ühenduse tajumise poole. 

Loe ka seda: Eeva-Liisa Vahtra: «Mürgine suhe on hullem kui pohmell»

Paarisuhted on olulisimad asjad elus. «Suhetes olen läbi teinud tohutu kasvu, just selles osas, kuidas ma olen inimesena kasvanud ja mida enda kohta naisena avastanud läbi paarisuhete,» märgib Vahtra. Mis on peamised asjad? «Enesearmastus. Leidsin uue tasandi selles.» Millega terapeut siis oma enesearmastust ise õõnestas? Andis oma jõudu ära ja ei kuulanud oma intuitsiooni selle osas, mis tegelikult suhtes toimub. Sageli me ei märka katkises suhtes asju, millega ei tohi leppida.

Loe ka seda: Kas su suhe jääb püsima? Alguses tundub kõik ilus, aga need märgid ütlevad, mis saab homme...

On asju, mida me ise ei tohiks lubada endaga teha. Miks me siis lubame? Miks me ei julge öelda, mida tahame ja öelda välja ka seda, mis meile ei sobi? Enesearmastuses võib olla selle koha peal mõra – me ei hooli endast ise piisavalt ning just see annab ka kaaslasele võimaluse olla hoolimatu.

Loe ka seda: «Appi, juba teine mees jättis mu maha, aga tegin ju tema heaks kõik!»

Mõnikord tasub leida kõrvalpilk – kas naine, kes peab endast lugu, lubaks end selliselt kohelda? Lahku mehe kõrvalt, kes sind tarbib, kuid ei hinda. Päris tihti paneb alles üheselt mõistetav sõnum mehe märkama, et midagi vajaks üldse muutmist. Kaaslane peab üheselt mõistma – partnerit väärtustamata tal privileegi sinu kõrval olla ei ole! Ja inimesed on täiesti võimelised õppima teist hästi kohtlema ja austama ka siis, kui nad seda siiani teinud pole. Partner ja paarisuhe peegeldab meie suhet iseendaga ning meie enesearmastuse kvaliteeti.

Marju Karin: «Ärge muutke ennast odavamaks, kui tegelikult olete!» 

Sõltuvused tulid nähtavale. Vaba ja õnnelik inimene ei tohiks olla millestki sõltuv, muidu lööb see meie tasakaalu ja heaolu kõikuma. Sõltuvusest rääkides ei pea me siin silmas alkoholi ja muid meelemürke, ehkki ka neist loobujaid oli sel aastal rekordiliselt palju. Me oleme sõltuvad ka näiteks tähelepanust, tunnustustest, välisest heakskiidust ja muust säärasest sel määral, et hakkame oma käitumist selle järgi kujundama. See on enesesabotaaž. Nii käitudes ei saa me järgneda oma sisetundele ega sisemisele kutsele ega liigu üldse selle poole, mis on meie endi õnn ja eneseteostus.

Tänulikkus on baas. Ilma mingi võltspaatoseta. Tänamatus, kõrkus, ülbus ja ninakas arvamine, et miski ei ole «minu tänu väärt» tekitab kõigis südamega kontaktis olevates inimestes hämmingut ja soovi selle katku kandjatest eemalduda. 

Loe ka seda: Ants Rootslane paljastab kuulsuse tõelise pale: «See on nagu suhe nartsissistiga – sind tõstetakse vaid selleks, et sind mutta trampida» 

Kuula ära kogu pikk saade – seal peitub täpselt viis korda rohkem sõnumeid ja mõtteid, millega kaasa minna või vastu vaielda, mille läbi iseenda viimane aasta läbi valgustada. Võta see aeg – see on kokreetne iseenda väärtustamise ja armastamise samm.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 275 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles