R, 30.09.2022

PERSOON ⟩ Eeva-Liisa Vahtra: «Mürgine suhe on hullem kui pohmell»

Kristina Herodes
, ajakirjanik
Eeva-Liisa Vahtra: «Mürgine suhe on hullem kui pohmell»
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 1
Psühhoterapeut Eeva-Liisa Vahtra hoiatab: «Nartsissistide ohvrid on täiesti pimestatud, nad ei näe üldse, mida nendega tehakse!»
Psühhoterapeut Eeva-Liisa Vahtra hoiatab: «Nartsissistide ohvrid on täiesti pimestatud, nad ei näe üldse, mida nendega tehakse!» Foto: Kristina Herodes
  • Mürgine ja ära kasutav partner on tavaliselt väga hea manipulaator.
  • Mürgises või ebaterves suhtes olija ei mõista ja näe tihti seda, mis tegelikult toimub.
  • Ettevaatust! Nartsissistlike joontega inimesi on meie hulgas päris palju.

Eestlaste suhted on sageli külmad ja kehvad. Milles siis asi? Mehed ei räägi ja kardavad tundeid? Naised lobisevad liialt ja tõmbavad ringi? Ükski klišee pole tõsi ja keegi pole süüdi! Inimesed lihtsalt ei oska õnnelikke suhteid luua.

Eeva-Liisa Vahtra otsis oma elule sügavat tähendust ja leidis just selle: «Tahan pühenduda terapeudina teadlikkuse toomisele paarisuhetes ja sellele, kuidas läbi paarisuhete terveneda ning seeläbi luua teadlikumaid suhteid.» Kuid teekond selleni käis läbi karmide katsumuste. Naine teab isiklikust kogemusest, milline on mürgine suhe ja kui hävitav on kooselu nartsissistliku partnerig. Ta jagab väga avameelselt oma lugu.

Millest said aru, et just suhted on teema, millega tahad tegeleda?

Elu näitab, aga tal on selleks üsna huvitav viis. Varem ma lõbutsesin ja võtsin elu kergemalt. Siis alustasin terapeudiõpinguid ja mis juhtus – tõeline koolitus hakkas pihta ka elu mõttes!

Elu hakkas mu teele saatma romantilisi suhteid, millest üks oli karmim kui teine! Praegu tagasi vaadates näen seda kui kingitust. Tol hetkel, läbides raskeid õppetunde, oli see ikka traagika. Sain tohutu praktika, mis inimsuhetes töötab ja mis kohe üldse ei tööta. Õppisin tundma enda ja teise lapsepõlvehaavu ja sain selle läbi aru, kuidas pusletükid kokku panna. Mis tegelikult suhtes toimub? Mida see tähendab? Mis on selle mõte? Minu selgus tuli läbi valusa kogemuse. No see, mis mulle osaks sai, oli tõeline karmide suhteõppetundide kiirtee. 

Milline on mürgine ja õnnetu suhe?

Sain oma kogemusest teada, mida tähendab emotsionaalne väärkohtlemine. Seda ei tunta ära! Inimesed on mürgistes suhetes, mis neid lõhuvad, ja valetavad endale – see ongi ok, suhted ongi sellised. Ei ole! Kui meie tunded ja emotsioonid on alla surutud, kritiseeritud, neid ei võeta vastu, siis pole see suhe terve. Sisimas me teame ja tunneme, kui mingi vajadus on rahuldamata, aga me ei oska seda ise tähele panna ja veelgi vähem välja öelda. Me hakkame ka ise end alla suruma.

Kuidas siis aru saada, et mõni vajadus on täitmata?

Tunde järgi. Tunde taga on alati mingi vajadus. Kõigepealt on vaja tunne ära tunda ja siis mõista, milline rahuldamata vajadus sellega kaasas käib. Näiteks kurbus – esmalt tuleb tunnistada seda endale. Võtta oma kurbus vastu. Meestele on see sageli päris raske. Ja siis tabada, et selle taga võib olla näiteks vajadus olla mõistetud ja nähtud. Igatsus läheduse järele. Need asjad käivad koos – kui inimene ise oma tundeid vastu ei võta, surub neid maha, ei saa ka partner tema vajadusi täita.

Ehk siis tegelikult paneb inimese hinnang endale paika selle, kuidas partner teda kohtleb ja temasse suhtub? 

Mida mina oma minevikust selgelt aru sain – kuni mina oma tundeid ja vajadusi oluliseks ei pidanud, seni tõmbasin ligi ka partnereid, kes neist ei hoolinud. Tavaliselt partner maskeerib oma hoiakuid sõnadega – sõnad on väga ilusad ja suured, teod vastupidised.

Aga kui me ise terveneme, siis me ei lepi sellega enam! Partner näitab sulle peeglis enda arengukohta. Me saame sellega tegeleda.

Eeva-Liisa Vahtra on läbi keeruliste suhete jõudnud õnnelike suheteni. «Vastutus enda tervenemise teekonna eest lasub täielikult inimesel endal. Mida paremini sa suhtud endasse ise, seda paremini kohtleb sind partner. Väärtustamine on alati tasakaalus.»
Eeva-Liisa Vahtra on läbi keeruliste suhete jõudnud õnnelike suheteni. «Vastutus enda tervenemise teekonna eest lasub täielikult inimesel endal. Mida paremini sa suhtud endasse ise, seda paremini kohtleb sind partner. Väärtustamine on alati tasakaalus.» Foto: Kristina Herodes

Kui inimene on enda tunnetega heas kontaktis, siis on ta magnet austavale partnerile. Mõnel toimub see üleöö, minul on see olnud samm-sammuline protsess. Vastutus enda tervenemise teekonna eest lasub täielikult inimesel endal. Mida paremini sa suhtud endasse ise, seda paremini kohtleb sind partner. Väärtustamine on alati tasakaalus.

Oled teinud isiklikus elus läbi ka ühe kõige karmima õppetunni – suhte nartsissistliku partneriga...

See on väga raske õppetund elus. Suhe inimesega, kes eeldab, et partner ongi talle kasutamiseks – alati särav, ilus, tark ja täiesti probleemivaba. Kaaslase ülesanne on tema vajadusi täita. Kuid tal endal ei ole mingeid vajadusi. Nartsissistliku inimese maailmas keerleb kõik tema enese ümber ja ta peab loomulikuks, et ka tema kaaslase maailmas on nii.

Kui sa sellise partneriga jagad mõnd oma tunnet, siis ta kohe reageerib. Ründab, eitab, lükkab tagasi või süüdistab. Sel hetkel, kus sa vajad toetust, hakkab tema draamatsema. Sageli lõppeb asi nii, et sa pead hoopis teda toetama ja lohutama.

Olles koos nartsissistlike joontega inimesega, saad sina talle ainult anda. Ja sõltumata sellest, kui palju – temale on alati vähe, sinu panus pole kunagi piisav! Kui tema kord oleks anda, siis seda peab ta ennekuulmatuks. Vihastab, et võid seda üldse temalt oodata.

Tema silmis te pole võrdsed, tema on ülem ja sinu omanik, kes seisab kriitikast kõrgemal.

Kuidas nartsissistlike joontega inimest ära tunda? Nad jätavad ju nii hea mulje...

Nartsissistide ja emotsionaalsete väärkohtlejatega suhtes olijad on tihti üsna pimestatud – nad ei näe, mis tegelikult toimub! Tõde on tugevalt hägustunud. Tihti ta ei tea isegi seda, et on ohver.

Neil inimestel on kriitiliselt vaja kedagi, kes nad ära kuulab. Ja eemaldumist. Ja kedagi, kes ei taha neid samas muuta või manipuleerida. Selline partner seda tahab! Sageli pole ilma distantsita üldse võimalik aru saada, kui mürgises ja kahjulikus suhtes ollakse. Aga astu paar sammu eemale ja hakkad peagi taas taipama, mida sa ise tegelikult tunned... Minule jõudis kohale, kui halvasti ma end emotsionaalselt tunnen! Nagu pohmelli tunne oli täitsa. Mürgine suhe on hullem kui pohmell!

Eluterve inimene ju loodab igas suhtes – aga räägime asjad selgeks, lepime paremini kokku?

Mürgises suhtes ei pruugi see võimalik olla. Kui mina oma partnerile oma tundeid jagasin, toimus alati väga peen ja osav jutu ümberkeeramine. Meisterlik manipuleerimine. Alati jäin mina süüdi, kui palusin end kuulata või oma vajadusi arvestada. Ta ei kuula sind kunagi, ta veel süüdistab ja teeb meelega haiget. Lõhub su ära, kuni oled täiesti maas ja pisarates. Siis tuleb ja osatab veel: «Vaata nüüd, kui katki sa oled! Sa vajad abi! Kõik see tuleneb sinust, kõik on ainult sinu süü!»

Mida iganes ta teeb – see pole mitte iial tema süü. Nartsissist ei vastuta oma tunnete ega tegude eest, nad ei ole võimelised seda tegema. See on neile liiga valus. Nartsissistis on toimunud tugev eraldumine teistest ja ka iseendast, lapsepõlves on ta omandanud õppetunni, et armastus tähendab valu, ja kaitseks ehitavad nad enda ümber mulli, kuhu mitte keegi ligi ei saa.

Mürgises või kahjulikus suhtes olija peaks tingimata abi otsima, rääkima kellegi erapooletuga. Suur viga on rääkida emotsionaalse väärkohtleja endaga, tema keerab kõik ümber ja teeb su mõtted maatasa. 

Mitte ükski nartsissist ei tunnista, et ta seda on. Nad ei näe endas ühtki viga, nende jaoks on alati süüdi teine ja nad on selles täiesti veendunud!

Psühhoterapeut ja enesearengu teejuht Eeva-Liisa Vahtra teab oma praktika põhjal öelda: «Diagnoositud inimesi on meie keskel vähe, aga nartsissistlikke jooni on päris palju.»
Psühhoterapeut ja enesearengu teejuht Eeva-Liisa Vahtra teab oma praktika põhjal öelda: «Diagnoositud inimesi on meie keskel vähe, aga nartsissistlikke jooni on päris palju.» Foto: Kristina Herodes

Kui palju meie hulgas leidub nartsisstlike joontega inimesi?

Ma ütlekski nii – nartsissistlike joontega inimesed. Diagnoositud inimesi on meie keskel vähe, aga nartsissistlikke jooni on päris palju. Praeguse aja väärtushinnangud soosivad seda häiret samuti. Selged märgid on iseenda ületähtsustamine, manipuleerimine, hästi varjatud hoolimatus, ärakasutamine ja valetamine.

Kuid sel häirel on skaala – kõige rohkem on neid, kellel on mõned nartsissistlikud jooned, tal on isegi inimlikud tunded, aga ta ei ole võimeline teise tunnetega arvestama. Skaala teises otsas on täiesti südametud ja tundetud inimesed, kes teisi ainult kasutavad.

Kus peaks ettevaatlik olema, et oma vaimset tervist kaitsta?

Toksilise suhte ohvrid ei ole ainult paarisuhtes! Neid on väga palju ka töökohtades. Ka peresuhetes – ema või isa võib olla nartsissist, mõni sugulane. Minu juurde teraapiasse jõuavad reeglina ohvrid. Nartsissist ise usub, et tema teeb kõik õigesti, nad on väga ennast õigustavad.

Töösuhetes on nartsisstlike joontega inimesed enamasti juhtivatel kohtadel. Ta on meeldiv, särav ja suurepärane mõjutaja, hea läbirääkija. Tihti ta liigub karjääris silmapaistvalt kiiresti edasi. Väliselt on kõik imeline!

Aga varjatult ja meeskonna sees toimub alati teiste südametu ärakasutamine. See on juht, kes ilma kõhkluseta viskab teise bussi alla! Inimesed tunnevad end ebaturvaliselt ja hirmul, kui nad oma sisetunnet kuulavad. Töökeskkond on ebaterve. Kui mõni julgeb pea tõsta, siis nartsissist lämmatab ta mesimagusalt, neile pole mingi mure valetada, tühje lubadusi anda ja teise ajusid pesta. Inimesed on tema toit, tema tunneb end hästi ja usub, et kõik ongi õnnelikud siis, kui tema saab, mis ta tahab.

Jälle väga keeruline lugu. Kuidas saada töökeskkonnas jälile mürgise mõjuga inimesele?

Aga vaata tiime – inimesed vahetuvad. Meeskond imetakse energiast tühjaks ja katkised inimesed visatakse üle parda. Stress on alati laes. Pisiasjadest tehakse suur draama, sest nartsissist ei oska tunnetega tegeleda. Tema mõju ümbritsevatele on täiesti laastav! Kuid nartsissistlik inimene ise on täitmatu, ta võtab kõik, aga talle on alati vähe!

Vahel ta tajub oma südametust ja asub seda aktiivselt maskeerima ja kompenseerima. Praegusel ajal kannavad paljud nartsissistid hea inimese, maailmapäästja ja heategija maski. Sest see on hinnatud kroon, mida püüda. Ta teebki head, aga tema motiiv on siiski omakasu – ta rahuldab oma tähelepanuvajadust ja kuulutab valjuhäälselt oma õilsaid tegusid. Nartsissist teeb asju isikliku kasu eesmärgil! Päris heategijatest me sageli ei kuulegi, kogu nende energia läheb aitamisele, mitte selle paistel iseenda kiitmisele.

Ei tasu arvata, et nartsissistid ohustavad inimesi vaid paarisuhtes. Sama toimub tööl.
Ei tasu arvata, et nartsissistid ohustavad inimesi vaid paarisuhtes. Sama toimub tööl. Foto: Shutterstock

Mis juhtub ohvriga, kes jääb mürgisesse suhtesse kauemaks?

Ma olen ise olnud nartsissistlike joontega suhte ohver. Tavalised tagajärjed, mida ohver kogeb – enesehinnang laguneb, pidev ärevus, ülitundlikkus. Miks sa muutud teiste inimeste heaks elajaks? Miks sa oma tundeid nõustud alla suruma? Nartsissist tahab olla sinu elus esikohal, tema toit on inimesed, kellel piire pole. Neid on hea kasutada. Aga pane ennast ise taas esikohale, kehtesta oma piirid. Vaata, mis nartsissist siis teeb.

Ta püüab sind kohe alla kangutada ja maha suruda. Aga kui ta näeb, et inimesel on kõrge eneseväärtus, enesekindlus ja piirid – siis nad üldiselt lähevad ära. Neilt ei ole midagi võtta, nendega pole mugav manipuleerida.

Nartsissistlikud inimesed kardavad terveid inimesi – sa oled talle ju oht! Kui sa nad läbi näed, siis nad parem hoiavad eemale. Äkki teised, kelle ta on ära uinutanud, saavad ka aru, et neid ainult kasutatakse enda huvides ära? Seda ta kindlasti ei taha. Nartsissistil on alati terve hulk inimesi, kellest ta toitub, selle kohta öeldakse inglise keeles «narcissistic supply». Kuni neid saab kasutada, räägib ta neile, kui erilised ja ainulaadsed nad on, sõnad on alati petlikult ilusad.

Mis on selge ohumärk? Kui sinu uus partner räägib pikki traagilisi lugusid sellest, kuidas eelmine partner tegi talle liiga ja ei mõistnud, siis võib seal vabalt olla nartsissist. Nartsissistlik inimene näeb, et partner tegi kõik valesti, detailselt. Tema ise ei eksi iialgi.

Aga teeme asja konkreetseks. Mis on selged väärkohtlemise märgid suhtes?

Toon näite – kui sa räägid midagi enda jaoks tähtsat, peaks partner püüdma sind mõista. Mõistmine tähendab, et teine pühendub, tuleb sinu tasandile. Võtab selleks aja. Aga kui partner seda ei tee, siis ta sinust inimesena ei huvitu! Kui ta viib jutu mujale, asub õpetusi jagama, kritiseerima, sinu mõtet maha tegema, on asi halb. «Sa reageerid üle, see pole üldse hull, sa oled valesti aru saanud!» Need laused tähendavad tegelikult hoopis seda: «Sinu tunded pole mulle tähtsad!» Inimene ei oska ega taha sind mõista.

Aga seda tehakse suhetes ju sageli! Miks ei juleta anda teisele võimalust oma tundeid jagada ja igaks juhuks kardetakse lähedust?

Inimesed kardavad iseenda tundeid. Nii naised kui mehed. Kui me enda tunnetega ei oska olla, siis on väga raske olla inimesega, kes tuleb oma tundeid jagama. See juba vajutab päästikule, ärritab. Võib isegi rünnaku või viha valla päästa! Kui kaaslasel on valus, vajab ta tingimusteta ärakuulamist. Ta ei vaja tühistamist, õpetamist või parandamist. Kui inimene tuleb rääkima, siis sul ei pea olema lahendust. Sõnum on: «Palun näe mind! Ole lihtsalt olemas mu jaoks.» Mehed kardavad tundeid just sellepärast, et nad usuvad – mina olen mees, ma pean kõik ära parandama. See pole nii!

Mina tõmbasin ligi ainult selliseid mehi, kes ei osanud minu tunnetega midagi teha. Ja mina ise olen väga emotsionaalne. Ning see oli kohe probleem! Arvasin aastaid, et minul on midagi viga, lausa kaks partnerit viitas sellele. Kui olin suhtes loomulik mina, ütles kaaslane ärritunult: «Proovi endaga kuidagi hakkama saada!» Kui mina vajasin ärakuulamist, siis nemad lasid jalga. See on tegelikult päris keeruline õppetund võtta end vastu ja hakata end päriselt armastama. See tähendab märgata ja vastu võtta enda kõik osad, ka need, mis haiget teevad. See pole mingi suhe, kui partner iga probleemi korral jätab su üksi ja teatab: tegele endaga ise, see pole minu probleem! Siis te polegi koos. Suhe seisnebki selles, et oleme üksteise jaoks olemas. Ma vahetame ressursse.

Miks suhted purunevad? 

Üks põhjus on pettumine. Mina olen ise suhte lõpetanud korduvalt ja mind on maha jäetud korduvalt. Õppisin, et olen väga tundlik ja empaatiline naine, aga seda poolt endast ma pigem varjasin. Sellest tulenevalt peitsin ka oma vajadusi ja eripära. Nii tõmbad ligi teatud tüüpi inimesi, kes toovad esile varju, mida sa pole vastu võtnud.

Minu ellu tulid mehed, kes eeldasid, et olen alati olemas siis, kui neil on vaja. Kui tahavad lihtsalt ilusat kaaslast ja toetajat. Ja siis üllatusid: «Oi, sa tahad minult ka midagi?» Emotsionaalselt vägivaldse partneri maailmas on ainult tema vajadused ning teise elu sisu on samuti tema vajaduste täitmine. Tal endal ei tohi neid olla!

«Kui oled empaat ja tunned rohkem kui teised, ei ole see midagi halba,» rõhutab psühhoterapeut Eeva-Liisa Vahtra. «Vastupidi! Selline võime on kõige ilusam kingitus.»
«Kui oled empaat ja tunned rohkem kui teised, ei ole see midagi halba,» rõhutab psühhoterapeut Eeva-Liisa Vahtra. «Vastupidi! Selline võime on kõige ilusam kingitus.» Foto: Ester Karm

Täna tähistab psühhoterapeut ja enesearengu teejuht Eeva-Liisa Vahtra oma 32. sünnipäeva, palju õnne!

See on üldse levinud loosung, millega lehvitada: «Ma ei vaja midagi! Saan kõigega ise hakkama!» Miks inimesed seda teevad?

Trauma varjamiseks. Vajamine – seda ei tohi kunagi teha valeks! Igasugune inimlikkus, haavatavus, soov toetuda ja kuuluda, see on vastupidi – loomulik, ilus ja inimlik. Vaimses maailmas olen kohanud päris palju inimesi, kes loovad endale illusiooni väest ja mitte millegi vajamisest. Mis selle mängu mõte on? Kas nad pidevalt tõestavad endale, et nüüd ma olen piisav? Mina olen veendunud, et suurim väärtus, mida taga ajada, on autentsus. Ühe vale välja vahetamine teisega ei vii inimest talle endale lähemale.

Avalda mõni lõks, mis suhtes kindlasti ei tööta?

Õppisin väga selgelt – kui sa ei tea, kes sa oled, ja ei tutvusta uuele kaaslasele ennast iseendana, läheb see väga kalliks maksma! Kurb on see, et suhtesse saab minna vabalt ka seda sammu täiesti vahele jättes! Pimeduses kompamine. Teine pool ei tea, kes sa oled, ja paneb sinu kohale oma unistuse. See saab viia ainult pettumuse, survestamise, tühjade ootusteni. Partner ütleb süüdistavalt: «Sa ei ole üldse selline, nagu ma arvasin!» Aga oled sa talle üldse ennast tutvustanud? Kui teine sinu päris olemust ei aktsepteeri, siis pole mõtet selles suhtes olla. Selle koha peal pole ennast mõtet üldse petta!

See on minu lugu, aga täna ma näen – kõik teevad! Suhteid sõlmitaksegi unistuste pealt ja hoitakse hinge kinni, et seda mitte purustada.

Aga kuidas siis sõlmida suhe nii, et see töötaks?

Terve suhte tunneb ära sellest, et üksteist austatakse ja nähakse sellisena, nagu nad tegelikult on. Aktsepteeritakse teise häid jooni ja nõrkusi, inimesed ei kannata ja arenevad koos edasi. Õnnelik olemine sellest algabki. Ka terves suhtes on katsumisi ja õppetunde, aga mõlemad vastutavad oma tegude ja tunnete eest ning on pühendunud. Pühendumist näitabki valmidus kaaslast aktsepteerida, kuulata, koos areneda, endaga tööd teha. Mõlemad pooled annavad midagi ja ka saavad vastu. Teadlikus suhtes on alati usaldus, lähedus, emotsionaalne turvalisus. Kui seda pole, siis tegelikult suhet ei ole. Tunded ja emotsioonid on nii suur osa sellest, kes inimene on! Ei ole mõtet ennast petta.

Terveid suhteid saab luua loomuliku talendi pealt, aga neid saab ka õppida. Milline on sinu enda õpingutee?

Kogu minu isiklike keeruliste suhete teekond oli suurepärane koolitus! Otsisin oma ellu väljundit, millel oleks sügavam tähendus ja mõte. Missiooniotsingud, et ennast leida. Ja viimaks mõistsin – suhted huvitavad mind kõige rohkem, see ongi minu kutsumus. 

Läksin esimesele, sissejuhatavale seminarile koolis Teadlik Mina ja kooli juhataja Jure Biechonski tuli ise mu juurde ja ütles ühe kohvipausi ajal: «Kuule, mul on tunne, et sa võiksid meie kooli tulla.» Minul oli samal ajal juba õige sisetunne tekkinud.

Ta on hästi karismaatiline mees, kindlasti mitte inimene, keda oleks võimalik unustada. Suure südamega ja psühhoteraapias rahvusvahelist karjääri teinud. Olen talle tohutult tänulik, sellist pühendumist pole ma varem näinud. Psühhoteraapias andis see kool tõesti laialdase ja hea baasi, kus saavad kokku teaduspõhine ja alternatiivne psühholoogia. Lisaks õppisime erinevaid hüpnoositehnikaid, erinevaid alateadvusega töötamise praktikaid.

Kui pikk on terapeudiks saamise protsess?

Kogu elu õpid. Selle nelja-aastase õpinguperioodi jooksul jõudsin aina sügavamale veendumusele, et see ongi minu tee. Võtsin lisaks juurde muid kursusi. Õppisin erinevaid enesearengu praktikaid, näiteks mindfullnessi, konstellatsiooni. Olen eraldi õppinud ka seda, kuidas teise inimesega suhelda, temaga kontakti saada ja teha seda nii, et see tõesti aitab ja toetab. Teha seda moel, et see teise inimese õrna psüühikat kuidagi ei kahjustaks. Seal ei tohi uisapäisa midagi teha, võib inimesele ka kahju teha.

Minule meeldib mõelda, et ma töötan eelkõige kui inimene, panen end teise kingadesse. Ma ei tegele inimeste parandamisega, vaid mõistmisega. Ma ei vaata, mis inimesel viga on, vaid otsime koos, mis selle inimesega juhtunud on. Mõistmisest algabki tervendamine.

Eeva-Liisa on saate «Naistejutud» püsikülaline, keda armastatakse tema autentsuse pärast. Ta on terapeut, kes julgeb ausalt ja ilustamata välja öelda, millised suhted on mürgised ja partnereid lõhkuvad. Ta annab ka õnnelike suhete retsepti. Siit leiad põnevaid saateid enesearengu teejuhi ja psühhoterapeudi Eeva-Liisa Vahtraga:

Märksõnad
Tagasi üles