/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
/nginx/o/2022/09/02/14804702t1h9fc8.jpg)
Miks nii paljud suhted purunevad? Teadmatusest. Kui me oskaksime juba suhteid sõlmides kolmele olulisele asjale tähelepanu pöörata, oleks meie liidud palju õnnelikumad ja püsivamad. Mis need kolm otsustavat asja on? Tähtsad suhtesaladused toob päevavalgele terapeut Eeva-Liisa Vahtra.
Selles saates võtame vaatluse alla teadliku suhte alustalad. Need on kriitiliselt tähtsad kokkulepped, millel terve suhe püsida saab. «Kui ilustamata ja ausalt öelda – ebateadlikke paarisuhteid on väga palju meie ümber,» ütleb Eeva-Liisa Vahtra. «Me oleme kõik neid kogenud. Ka mina ise, ma ei räägi kuskilt kaugelt mäe otsast.»
Alustuseks tasuks endalt küsida – miks sa selles suhtes oled? Sa ei tea? Siis võid olla ebateadlikus paarisuhtes. «Kuidas tavaliselt selline suhe algab? Armumisega! Tohutu tõmbega ja tundega, et sa oled väljavalitu ja eriline,» selgitab terapeut. «See kõik on väga ilus ja selles ei ole mitte midagi valet. Aga me teeme suure otsuse, nähes ainult inimese ühte poolt. See võib olla lotovõit, mõnel see õnnestub.» Enamasti aga mitte.
Niisugune suhe peab vastu mõne aja, kuid ei saagi päriselt töötada. Miks? Ükski inimene ei saa end õnnelikuna tunda, kui tema väärtustega ei arvestata, ta vajadused pole rahuldatud ja piirid pole paigas. Kõik need kolm on üliolulised!
«Mida me ei näe, on partneri negatiivsed omadused, see tuleb hiljem välja,» räägib terapeut oma kogemusest. Armumise tuhin kestab aasta, mõnel paar. Siis saab selgeks, kas see suhe rahuldab kummagi poole jaoks olulisi vajadusi. Mis suhtes kõige sagedamini rahuldamata jääb? «Kõige rohkem emotsionaalsed vajadused,» teab Eeva-Liisa välja tuua. «Neid ignoreeritakse, ei panda tähele.» Kerge oleks siinkohal teha rumal ja tõtakas järeldus, et mehed ei olegi emotsionaalselt intelligentsed, nad ongi külmad ja tuimad. Tegelikult kannatavad selle pärast, et nende emotsionaalsed vajadused on tagaplaanile jäetud, kõige enam just mehed! Emotsionaalselt kõige näljasemad hinged on sageli just karuste maskuliinsete maskide taga peidus. Nad tunnistavad, et ei saa naiselt mõistmist, toetust, innustust, ära kuulamist. Selle asemel kuulevad kriitikat, maha tegemist, nende tunded tehakse väärtusetuks ja ebaoluliseks. Naised ja mehed polegi nii erinevad – mõlemad me oleme inimesed, keda juhivad emotsioonid. Meil on vajadus olla aktsepteeritud just sellisena nagu oleme ja saada ära kuulatud ilma vahele segamata ja hinnanguid andmata.
Mis saab suhtest, kui ühe või mõlema poole emotsionaalsed vajadused jäävad täitmata? «See suhe on õnnetu,» on terapeut konkreetne. «Tavaliselt inimene tunneb end väga üksikuna, tajub, et see suhe ei toimi, ei anna talle midagi.» Vajadust ei saa ignoreerida! Pole mõtet endale valetada, öeldes: «Harju ära! Suhted ongi sellised. Teistel on veel hullem.» Vajadus ei kao ja hakkab inimest lõhkuma, aina rohkem ja rohkem haiget tegema. See on sama hea, kui ennast mitte toita ja proovida olukorraga harjuda. Selline asi ei toimi! «Vajadused ongi selleks, et neid rahuldada,» rõhutab Eeva-Liisa Vahtra.
Eeva-Liisa toob esile kolm põhilist alustala, millele saab ehitada terve, teadliku ja kestva suhte. Need on tegelikult asjad, mis otsustavad ära, kas inimene üldse saab suhtes olla tema ise, ennast väljendada ja areneda. Esimene asi on väärtused – mis on sinule inimesena oluline ja kas partner arvestab sellega. Teine tähtis nüanss on vajadused – mida peab suhe andma, et saaksid tunda end turvaliselt, hoitult, vastu võetult. Tähtis on ausalt välja öelda, mida vajad. Alles siis saab partner oma kaaslasele pakkuda seda, mida ta vajab. Kas ta üldse soovib seda? On tal olemas omadused, et teise vajadusi rahuldada? Ja kolmas, äärmiselt oluline asi on piirid. Inimese isiklikud piirid, aga samuti suhtes kehtivad piirid. Näiteks kokkulepe, kui avatud või suletud on suhe. Kui palju vabadust on mõlemale poolele sobiv? Kõik need vestlused tuleks rahulikult, ausalt ja armastavalt maha pidada. Muidu oleme suhtes piltlikult nagu käsikaudu pimedas toas. Me ei tea, miks me seal oleme, mida seal teeme, ega isegi õieti seda, kellega koos oleme. Püsime suhtes, sest üksi on hirmutav. Aga kunagi pole hilja neid jutuajamisi alustada ja väärtused, vajadused ja piirid kokku leppida.
«Terves suhtes on ühine areng normaalsus ja mõlemad osapooled tegelevad sellega,» julgustab terapeut. Mida rohkem energiat suhte arengusse paneme, seda rahulolevamana end selles tunneme.
«Üks asi, mida on hea teada – saa teadlikuks, millised on sinu enda väärtused, vajadused ja piirid,» soovitab Eeva-Liisa Vahtra, kes avaldas äsja samal teemal ka tasuta videoseminari. Igal inimesel on põhiväärtused, mis on talle olulised. Ideaalne, kui need paarisuhtes kasvõi osaliselt kattuvad või siis partner teab ning austab teise väärtusi.
Inimestele olulised väärtused võivad olla väga erinevad. Ei ole õiget ja valet, peamine on leida üles need, mis on tähtsad just sinu jaoks. Toome näiteks terapeudi enda jaoks olulised väärtused: «Isiklik vastutusvõime, kvaliteetaeg, pühendumine, emotsionaalne intiimsus – väga-väga oluline,» loetleb Eeva-Liisa. «Usaldusväärus, autentsus, kasv ja areng on mõned sellised asjad, mida mina hindan. Väärtused on nagu teekaart, mis näitab, mis on inimesele oluline. Alateadlikult me kõik teame neid. Kuid paarisuhtesse astudes saab määravaks, kas me seisame oma vääruste eest. Kas me teame neid ja kas me väljendame neid.»
Kui me oma väärtusi ei tea ega väljenda, juhtub tavaliselt nii, et võtame suhtes omaks domineerivama partneri väärtused, paindume nende järgi ja kaugeneme endast. Tahes-tahtma tunneme südamepõhjas viimaks, et meiega ei arvestata. Just see on suhetes sageli esineva abstraktse rahulolematuse tegelik sagedane põhjus. Mõtleme: «Ma olen nagu suhtes, kus kõik on hea, aga päris ikkagi pole ka.»
Eeva-Liisa soovitab enne suhtesse astumist enda jaoks paika panna enda kümme põhiväärtust. Kui partnerite põhiväärtused on vastuolus, viib koosolek varem või hiljem rahulolematuseni – suhe muutub formaalseks ehk inimesed on koos, aga pole lähedased. Või siis puruneb sootuks. Kui me oma väärtuste eest ei seisa, siis me hülgame iseennast ja ei väärtusta iseennast.
«Vajamine pole paarisuhtest rääkides kunagi halb,» julgustab terapeut. Paljud ei julge välja näidata oma haavatavust ja inimlikkust ning kannavad maski: «Ma ei vajagi mitte midagi ega kedagi! Ma saan kõigega ise hakkama.» See on tegelikult traumast tulenev eitus, inimesele on ohtlik olnud näidata oma südant ja lähedusvajadust. Võti on aga selles, et oma vajadusi tuleb esiteks iseendale tunnistada. Oma vajaduste teadmine on iseenda tundmaõppimise osa, selles avaldub, kes sa oled või ei ole.
«Vajadused ongi selleks, et neid rahuldada!»
Kas me oma vajadusi väljendame või mitte, ei muuda nende kaalu, vajadused ei kao mitte kuhugi, ainult süvenevad. Tegelik vajadus peitub sageli väljendatud soovide all. Näiteks võivad nii püüe kontrollida, kõike omada kui klammerduda peita endas kõige inimlikumat turvatunde vajadust. Turvatunnet aga aitab luua inimesele sobiv rutiin, lähedus ja püsiv positiivne tagasiside.
«Vajadused on nagu väärtused, mis on pandud tegevuse või käitumise vormi,» selgitab terapeut ja toob näite: «Kui väärtus on emotsionaalne lähedus, siis ma vajan, et minu tunded oleks mulle lubatud, märgatud ja kuuldud, ma tahan partneriga jagada.» Praktikas tähendab see, et leitakse aeg südamest südamesse vestlusteks. Vajaduse eiramine on see, kui partner ei kuula, tühistab sinu tunded, põgeneb (on kogu aeg millegi olulisemaga hõivatud kui sina), hakkab vaidlema või asub probleemi lahendama. Kõik see frustreerib, vajadus jääb rahuldamata. Algab haavumine ja kaugenemine.
«Piirid on meie väärtuste ja vajaduste väljendus,» selgitab terapeut. Need on kõik seotud ja sarnased asjad. Piiride seadmine tähendab seda, et me ütleme välja, mis meile sobib ja mis ei sobi. «Need annavad teistele infot selle kohta, kuidas me tahame, et meiega käitutakse. Piirid ei ole müürid või loodud teise karistamiseks – need ei ole eluterved piirid. Kui meil endal on piiridega halb suhe, siis me kipume reageerima valulikult ka siis, kui keegi teine oma piire väljendab.» Reageerivad alati need inimesed, kellel on iseenda piiridega asjad hämarad. Rahulikult, viisakalt ja mõistvalt enda piire väljendada on igaühe inimõigus. Me ei pea üle seletama ega ennast kuidagi õigustama.
Piire väljendada takistab hirm – äkki mind hüljatakse, äkki mu suhe muutub, äkki mind ei mõisteta? On suur kunst selgitada oma piire nii, et teine saab aru, mida öelda soovid, ja et see ei kõlaks agressiivselt.
Piirid võivad olla liiga pehmed või liiga jäigad. Esimesel juhul on enda soove raske kehtestada, inimene ei suuda ei öelda, jagab valimatult kõike või talub asju, mida taluma ei peaks. «Näiteks, partner karjub mu peale, seda juhtub tihti, aga teine ei suuda öelda: stopp, see ei ole ok!» Lõtvade piiride äärmus ja kõige hullem seis on see, et inimesel polegi piire. Ta voolab ja vahetab kuju kõigi teiste järgi. Kõigil on temaga mugav, kuid keegi ei väärtusta teda eriti ja ka ise ei tee ta seda. Teine äärmus on liiga jäigad piirid. Need inimesed ei lase endale kedagi lähedale, suruvad oma reegleid peale ka seal, kus pole vaja. Kui need inimesed oleks plastilisemad, oleks nende suhted palju tervemad ja õnnelikumad. «Tuleb aru saada, miks tal üldse on see jäik piir. Selle taga on sageli mõni haav minevikust,» soovitab terapeut teemasse süveneda, et saaks olukorda parandada.
Siht võiks olla leida tervislikud piirid, mille aluseks on inimese väärtused. Teadlikus suhtes on piirid kokku lepitud ja see hoiab ära tohutu hulga konflikte ja erimeelsusi.
Kuidas tunneb end inimene, kes teab ja austab oma väärtusi, vajadusi ja piire? Ta tunneb end täidetuna, väärtuslikuna, rahuldatuna ning ka kaaslastel on lihtsam teda mõista ja temaga arvestada. Lisaks heale tundele tekib tohutu energiavool – läheme oma eluteel selles suunas, kuhu tahame ise minna, ning nii suhted kui kogu ümbritsev toetab meid.
Sulle meeldis? Kõiki saate «Naistejutud» 258 huvitavat osa saad tasuta järele kuulata siit! «Naistejuttudes» on koos siirad kogemused elust ja asjalikud soovitused, mis aitavad endaga paremini tuttavaks saada, probleeme lahendada ning tervemaid suhteid luua. Ja niisama naerda saad ka. Aitäh, et oled meiega!
Leia «Naistejutud» ka Spotifys. Igal laupäeval kell 11.00 Postimees Naise veebis!