NAISTEJUTUD ⟩ Toome päevavalgele tohutu tabuteema naiste elus

Milline ebaõiglus! Me oleme naised ja me pole siiamaani rääkinud päevadest?! Teemast, mida meestel on hea ja ohutu rünnata ning naisi selle loomuliku funktsiooni kaudu alla suruda ja räpaseks nimetada. Aitab absurdist! Päevad pole asi, mida häbeneda. Stuudios on meid sel korral palju! Kohal on teie armastatud Dagmar Lamp ja Heidi Ruul, külaliseks Rocking Undiese looja Pille Männik. Saatejuht Kristina Herodes.

Mida tähendab olla naine? Paljusid toredaid asju. Muu hulgas seda, et viljakas eas nõuab teatud periood kuus eraldi tähelepanu. Punased päevad. See on täiesti normaalne, loomulik ja naiselik asi, mille kohal siiamaani hõljub hirmu, häbi ja alavääristamise vari. Kust selline absurd pärit on? «Nendelt rõvedatelt meestelt! Patriarhaat on selles süüdi,» lajatab Dagmar Lamp. Naiselikke funktsioone on hea ohutu rünnata, sest meestel neid pole. Samuti toidab veidraid hirme ebateadlikkus. Mees, kes tõmbab nina vingu ja teeb näo, et päevad on midagi hirmsat ja ebapuhast, demonstreerib lihtsalt oma sügavat rumalust. Hoopis selle pärast võiks piinlikkust tunda!

Sel oleme korral stuudios lausa neljakesi: Pille Männik, Heidi Ruul, Kristina Herodes ja Dagmar Lamp Foto: Postimees

Mis asjad on päevapüksid?

Päevade ekspert Pille on loonud oma äri sellele, et muuta need «punased päevad» kuus naistele mugavamaks. Idee töötab lihtsalt – sidemete asemel kasutatakse kuupesu, mis on imava sisuga. Vahetad neid just nii sageli, kui rohked päevad on. Sidemetele enam raha ei kulu, ei tekki igakuist prügi ja ka tervis on parem.

«Päevapüksid ühesõnaga,» selgitab Dagmar, kes on neid pikalt kasutanud ja seetõttu suur Rocking Undiese fänn. Alternatiivse lahendusena hindab ta kõrgelt ka menstruaalanumat ehk kupsikut. «Pärast seda, kui ma need enda jaoks avastasin, on kogu see päevade kvaliteet täiesti teine. Praegu on see aeg, mida ma isegi naudin. Kui välja jätta krambid.»

Räägime veel täpsemalt. «Tegemist on aluspesuga, mis näeb välja nagu tavaline aluspesu, kuid see kogub vere endasse ja ei lase seda välja,» selgitab Pille Männik. Olemas on kõrgemaid lõikeid ja tibatillukesi stringe, värvilisi ja pitsilisi. Kuidas need väikesed, kerged püksikesed siis selle vedeliku nii osavalt põske pistavad, et see välja ei lurise? «All on veekindel kiht,» teab Pille. «Ja veri ei ole nagu vesi – ta on ikkagi koostiselt paksem.» Nüüd me siis teame, kust tuleb vanasõna «Veri on paksem kui vesi». Naistel on siiski olulistel teemadel olnud üht-teist kaasa rääkida. Dagmari sõnul on kaks paari päevapükse ideaalne – üks on jalas, teise pesed vahepeal ära. Ja oledki tuleviku päevadeks kindlustatud.

Loe ka seda: Kust armastust leida? Kas ka sina otsid valest kohast?

Suhtumine päevadesse illustreerib meeste vägivaldset ja kontrollivat suhtumist naistesse. Nendegi hoiakute taga peitub hirm – naine on erinev, ohtlik ja ettearvamatu! Päevade funktsiooni pole paljud mehed endale viitsinud selgeks teha. Legendid saavad edasi elada vaid lolluse väetise peal. Kuid kõik see ei näita, et siiani ei leiduks naisi, eriti noori tüdrukuid, kes alles iseseisva täiskasvanud naise maailmas esimesi samme teevad ja niigi end oma muutuvas kehas ebamugavalt tunnevad ning keda meeste sõnad ja suhtumine ei riivaks. Näiteks peredes, kus kehtib arvamus – päevadest ei räägita. Mida see noorele neiule sisendab? Häbi oma keha pärast. Häbi selle pärast, et ta on naine.

«Ta tuleb lihtsalt kallale, ründab, ähvardab...» Mida sellises olukorras teha?

Päevadega kaasnevad tunded on erinevad – üks vaevleb suurtes valudes, teine on lihtsalt väsinud, kolmandal pole mingeid vaevusi. Palju saab ka ise oma enesetunnet mõjutada. Foto: Shutterstock

Moodne lahendus prügistab

Üksainus naine toodab igakuiste sidemete kujul elu jooksul päris arvestatava hunniku prügi. «Üks asi on loodussaaste, aga tegelikult on need sidemed ja tampoonid lõhnastatud, neid valgendatakse, need sisaldavad igasugust keemiat ja need ei ole hingavad,» toob Pille välja täiendava terviseriski, millele enamik naisi päevade ajal üldse mõelnud ei ole. «Kõik see ei ole sinu kehale hea! Kuna need ei ole meditsiinitooted, ei reguleeri neid ka seadused. Kusagile pole kohustust kirja panna, millest nad tehtud on, see on täiesti salastatud info.»

Pille Männiku enda kogemus on selline, et lõpetades tampoonide kasutamise, vähenesid päevadeaegsed vaevused märgatavalt. Ning rohked päevad muutusid ka lühemaks ja kergemaks.

Kuula ka seda: Kuidas ära tunda õige hetk, mil öelda: «See on kõik! Ma nüüd lähen» 

Pille Männik Foto: Postimees

Isegi välja öelda on hirmus

Huvitav, kas mõni mees julgeks eetris välja öelda sõna «päevad» või «menstruatsioon»? «Õnneks mina olen oma mehe juba nii ilusti välja treeninud, et kui ma ütlen talle: «Nüüd jookse poodi, mul on vaja,» siis mees läheb ja toob ära,» ütleb Heidi. Kuid Dagmar teeb kohe terava märkuse: «Aga kas sa ütled need sõnad ka välja? Sest praegu sa väldid ise ka nende sõnade ütlemist, nagu tegemist oleks millegi imelikuga.» Pole parata, kalduvus naiselikel teemadel vaikida või neid üldse vältida on visa kaduma.

Inimestel on siiani kalduvus häbeneda nende täiesti loomulike toodete ostmist, mida naised päevade ajal vajavad. Siiamaani ei juleta osta ka kondoome – täiesti uskumatu! Miks see ei võiks meie silmis olla samasugune hügieenitoode nagu hambahari või seep?

Loe ka seda: Rajud suveseiklused: erutav kolp rannas ja pepuliblikas autoklaasil

Millal tunneb Dagmar Lamp ennast kõige mugavamalt? Siis, kui avaneb võimalus rääkida mõnel teemal, mis teiste jaoks ebamugav. Kuid mööda ei saa vaadata ka sellest, et meil on seljataga täiesti teiste vaadetega ajalugu. «Vene ajal olid naiste päevad selline tabuteema, et neist ei tohtinud iitsatada ka,» mäletab Pille.

Häbistamine on taktika

«Miks me anname edasi seda õudset mustrit?» ärkab Dakis kohe võitlusvaim. «Mingit häbistamist?! Õudne!» Oleme me mõelnud, mis on selle motiivid? Ükski jabur tava ei teki põhjuseta. Kui naist päevade abil häbistada, tõmbab see tema energia nii alla, et tal pole jõudu midagi saavutada või ise otsustada. Häbistamine on kõige lihtsam viis selleks, et inimest endale allutada. Miks me peaksime naistena leppima mingite vaadetega, mis on meile otseselt kahjulikud, olgu peale need levinud?

Dagmar Lamp ja Kristina Herodes Foto: Postimees

Millised olid saates osalevate naiste esimesed päevad?

«Ma olin põhikoolis, näidendite festivalil mingis väikses linnakeses,» meenutab Heidi. «Läksin lavale ja...» Ebamugavat olukorda aitas leevendada rahuliku ja mõistliku suhtumisega juhendaja, kel olid kotis kohe vajalikud vahendid. «Ma ehmatasin nii ära! Sest ega mulle ei olnud mitte keegi mitte kunagi midagi rääkinud sellest.» Praeguses peres on Heidi partneriga kokku leppinud, et teemat selgitab ema, mees palus, et ärme tee seda koos.

«Minu esimesed päevad tulid jõuluvaheajal,» jutustab Pille. «Mul ei olnud õrna aimu ka, mis asi see pruun plekk nüüd on!»

«Mina olin neliteist, ma nii ammu juba ootasin ja nii tahtsin, et mul päevad algaksid,» meenutab Dagmar. «Nii kui midagi kuskilt paistis, jooksin kohe vanaema juurde – nii, mul on nüüd vaja sidemeid.» Oma tütrega rääkis Dagmar teemast aegsasti, et esimene info tuleks ikkagi emalt.

Mitterääkimine ja teadmatus – see on enamiku hirmude alus. Kristinka läks oma vanemale tütrele teemat selgitama enda arvates õigel ajal. Laps istus, kuulas, muigas ja teatas siis: «Kuule, emps, tegelikult me oleme plikadega selle juba ammu läbi rääkinud. Ma ammu tean seda. See, et sa seda niimoodi laste keeles selgitad, on nunnu, aga...» Informatsioon oli juba ette jõudnud, ema oli hiljaks jäänud. Isiklik kogemus oli aga väga stressivaba – kuna ema oli teemat valgustanud, oli kõik selge ja tšill.

Sulle meeldis? Kõiki saate «Naistejutud» 256 huvitavat osa saad tasuta järele kuulata siit! «Naistejuttudes» on koos siirad kogemused elust, empaatia ja asjalikud soovitused, mis aitavad endaga paremini tuttavaks saada, probleeme lahendada ning tervemaid suhteid luua. Ja niisama naerda saad ka. Aitäh, et oled meiega!

Kuula ka: Vabadusest ja Venemaa valedest, mis Eestis häirivalt hästi levisid