R, 9.12.2022

NAISTEJUTUD ⟩ Vabadusest ja Venemaa valedest, mis Eestis häirivalt hästi levisid

Kristina Herodes
, ajakirjanik
Vabadusest ja Venemaa valedest, mis Eestis häirivalt hästi levisid
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 3
Vabadust tuleb hinnata ja hoida. «See on suur luksus, mitte loomulik asi!»
Vabadust tuleb hinnata ja hoida. «See on suur luksus, mitte loomulik asi!» Foto: Shutterstock

Kui see on olemas, tundub see loomulik. Kui mitte, annaks me mida iganes, et seda tagasi saada! Räägime vabadusest. Vaatleme näitena ajupesu eesmärgil loodud valede kogumit, mis Eestis kiirelt kanda kinnitas. «Ja nüüd avalikustati uurimus, et see kõik on vale! Venelased lihtsalt proovisid, kui hästi on tänapäevaste vahenditega võimalik propagandat teha,» räägib saatekülaline Lenno Vaitovski. See peaks meid väga murelikuks muutma. Kui me laseme kellelgi teisel enda eest mõelda, siis anname ära ka oma vabaduse.

Head taasiseseisvumispäeva, armsad inimesed Eestis! Meil on küllaga, mille üle rõõmustada. Vabaduse väärtuslikkus on tänases maailmas selgelt esile tõusnud ja näiteid pole vaja kaugelt otsida. Mida vabaduse all mõista? «Eesti keeles on meil üks sõna – vabadus –, inglise keeles on vabadusel kaks tähendust. Liberty ja freedom. Esimene vabadus on saavutatud pigem sellega, et on kokku lepitud mingid piirid ja reeglid, ning teine suurem ja üldisem kontseptsioon,» mõtiskleb Lenno Vaitovski.

Kus siis, kui üldse, asuvad vabaduse mõistlikud piirid? Seal, kus me ei kahjusta teiste vabadusi. Ideaalis võiks inimese vabadused olla kooskõlas tema arenguga – oskusega teistega arvestada, olla empaatiline, näha suurt pilti. Võimega vastutada.

Eristatakse positiivset ja negatiivset vabadust. «Negatiivne vabadus on passiivne,» selgitab Lenno. «Sul on vabadus teha, aga sa ei teegi midagi, sa ei kasuta seda. Positiivne vabadus kasutab võimalusi ära eneseteostuseks. Oluline on neil kahel vahet teha.» Võime realiseerida oma vabadus algab aga otsusest võtta täielik vastutus enda elu eest enda peale. Vaid sellele, kes kannab vastutust, kuulub ka vabadus. Kuni sa usud, et süüdi on keegi teine, maailm on sulle midagi võlgu, ja väljendad valju häälega oma rahulolematust, ei olegi sa tegelikult vaba. See, kes peaks inimese silmis tema probleemid lahendama, olgu see riik, elukaaslane või keegi kolmas, kontrollib ka tema vabadust. Ühe mündi kaks poolt.

Vabadust on lihtne loomulikuks pidada, kui see on olemas. Aga niipea kui seda piirata, tajume teravalt, kui suur on selle väärtus.
Vabadust on lihtne loomulikuks pidada, kui see on olemas. Aga niipea kui seda piirata, tajume teravalt, kui suur on selle väärtus. Foto: Shutterstock

Lenno toob ühe huvitava näite. Hinnanguliselt 2–3 aastat tagasi tõusis aktiivselt esile legend Ivan Tšaist – ülikasulikust põdrakanepiteest. Korraga räägiti sellest nii meedias, sotsiaalmeedias, perekondades kui seltskondades. Inimesed uskusid, proovisid ja isegi kogesid tee imetabast, jõudu võimendavat mõju. «Toimus tohutu põdrakanepi esilekerkimine, korraga hakkasid kõik kuidagi sellest rääkima,» kirjeldab Lenno. «Ja nüüd avalikustati uurimus, et see kõik on vale! Venelased lihtsalt proovisid, kui hästi on tänapäevaste vahenditega võimalik propagandat teha.»

Kurb on see, et lähiriikide hulgast levis see ajupesu eesmärgil loodud ja täielikult valedest koosnev legendikobar iseäranis laialdaselt Eestis. «Sama mehhanismi saab ära kasutada mille iganes jaoks,» tõdeb Lenno. Nüüd kahjuks teame ka kaugemat eesmärki, miks propagandatehnikaid testida tarvis oli. Kuna see töötas, võime vaid kujutleda, millised on järgmised strateegiliselt planeeritud ajupesu sammud ja sihid.

«Venemaa kasutab paljusid infosõja tehnikaid,» rõhutas kirjanik Sofi Oksanen. «Levinuim on rünnata ja stigmatiseerida kõiki, kes pole Venemaa poliitika poolt. Seda tehakse varjatult. Näiteks imbuvad Venemaa mõjuagendid kõigisse vastaliste gruppidesse, paljastamata oma tegelikke kavatsusi. Õhutavad vaenu ja vastuolusid riigis. Seda võib praegu näha vaktsiinivastaste gruppides üle maailma – nad usuvad sageli alternatiivset tõde Ukraina sõjast, Venemaa versiooni. Kes selle sõnumi sinna viis? On selge, kust need sõnumid tulevad. Infiltreerumine mässumeelsete gruppidesse, et nakatada Venemaale vajalike veendumustega kriitilist massi, on kaval ja alatu sõjastrateegia!» 

Põdrakanepiväljad on Eestis väga tavalised, kuid imelisi omadusi ei maksa sellelt taimelt oodata.
Põdrakanepiväljad on Eestis väga tavalised, kuid imelisi omadusi ei maksa sellelt taimelt oodata. Foto: Karl Adami

Vabaduses elamine ei olegi nii lihtne, kui näib. Näiteks vastutuse ära andmise tundega kaasneb vabanemise tunde illusioon. Korraks on kerge ja hea. Kuid igal pool, kus me veeretame vastutuse kellegi teise õlule, anname me vabatahtlikult, ehkki enamasti mõtlematult, ära ka oma vabaduse.

Inimeste arusaam sellest, kui suur peaks olema inimese enda vabadus ja vastutus ning kui paljude asjade eest peaks vastutama riik – see on väga erinev. Eestis näiteks kalduvad arvama, et riik peaks rohkem tegema, eeskätt vene keelt kõnelevad ja eakamad inimesed.

Meie lähinaabrid Peipsi taga tajuvad aga vabadust täiesti teistsugusena. Kas neil polegi sellist kogemust, mida tähendab olla vaba? Harjumus lubada kellelgi teisel enda eest mõelda ja otsustada ning mistahes loosungitega siluda on otsekui ajalooline tava.

«Kui me astume muuseumis saali, mille uksel on silt «13. sajand», siis näeme seal rüütlit. Individuaalsuse kehastust. Aga Venemaa 13. sajandi saalis näeme piltlikult kollektiivi. Venelane elas kogukonnas, see ei ole indiviidide summa,» märkis ajaloolane David Vseviov Postimehele antud pikas intervjuus.

«Võtame veel ühe aspekti, mis puudutab usku. Luterlikus maailmas loeb inimene ise pühakirja. Vene traditsioonis seda pole olnud – pühakirja seletab papp. Inimene on läbi ajaloo harjunud, et keegi talle ütleb, kuidas on. See loob mentaalsuse, et võim vahendab tõde,» jätkas Vseviov.

«Vene hinge eripära on selles, et alati on keegi süüdi ja kogu aeg on vaja vabastada,» usub Lenno. See selgitab ka absurdi, miks venelaste silmis on legend sellest, et agressor tuli tegelikult hoopis vabastama, täiesti kõlbulik. Narva tanki ümber toimunu on mõtteruumide erinevuse kontrastne näide. Venelastele on see vabastajate ja heategijate sümbol, meile selge agressiooni märk.

Eesti taasiseseisvumispäeva tähistamiseks võiks märgata ja väärtustada vabadust, seda suurt luksust, mis meil on. Minna näiteks loodusse, kus vabadust on lihtne tunnetada. Miks mitte tähistada tähtsat päeva ka alkoholivabadusega? Kuulata looduse hääli, laulda Eesti jaoks tähenduslikke laule, märgata olla tänulik. Olla vaba riigi vaba kodanik on tohutu privileeg, mida väärtustada ja mille eest ka võidelda, kui vaja. Julgus on vabaduse kaitsja, kuni inimeste julgust ei õnnestu murda, ei saa ka nende vabadust võtta.

Eestimaa ainulaadne loodus on kaunis igal pool. Vabadust on kerge tunnetada mere ääres, metsas, rabas, vaikuses.
Eestimaa ainulaadne loodus on kaunis igal pool. Vabadust on kerge tunnetada mere ääres, metsas, rabas, vaikuses. Foto: Shutterstock

Sulle meeldis? «Naistejuttude» podcast'i kõik 255 osa saad tasuta ära kuulata siin! Räägime suhetest, hirmudest, armastusest, seiklustest, enesearengust ja kõigest muust, mis meile sel hetkel elus on huvitav ja oluline tundunud. Aitäh, et oled meiega! 

Sul on teema, millest sooviksid lähemalt kuulda? Kirjuta meile: kristina.herodes@postimees.ee.

Märksõnad
Tagasi üles