/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
Miks head jäävad alla ja kurjus võimutseb? Äkki me oleme «hea inimene olemisest» sootuks valesti aru saanud? Ebaõiglusega leppimine tähendab selle kaasosaliseks hakkamist. Julmuse mahavaikimine on argpükslik valetamine. Kas ka sina kuulud nende hulka, kes hea olla soovides kuritegusid korda saadavad?
Jah, me kardame ja soovime oma nahka hoida...
Aga just see on kütus, mis võimaldab väikesel kurjusel kasvada suureks. Vaatame elu halastamatuid õppetunde eneseohverdajatele ning mõtestame ümber, mida hea olemine tänases muutunud maailmas tähendab. Saates jagab oma sügavaid taipamisi Postimees Naise astroloog Margit Korbe. Saatejuht on Kristina Herodes.
Kui püüame igal eluhetkel olla üdini head ja valgustunud, võib see tähendada seda, et oleme väga vilunud valetajad. Sest keegi ei saa olla ainult ühe poolega münt ning oleks lausa ülekohtune seda nõuda. Miks me nii hirmsasti soovime konflikte vältida ega näe seda, mida need meile tegelikult näitavad?
«Need on potentsiaalsed kasvukohad meie kõigi jaoks,» rõhutab Margit Korbe. «Kui tõeliselt silmitsi seista sellega, mida teisel poolel vastu näidata on, võib see olla tohutu arengu koht. Kuid Eesti ühiskonnas see ei ole alati lubatud.» Kui keegi valgustab meie tumedast poolest pärit omadust, oleks tark selle eest tänulik olla ja uurida, kus on selle juured. Tavalisem käitumine on aga asuda ebakindluse ja hirmu tõukel ennast kaitsma. Rünnata sõnumitoojat, võimalusel ta lausa hävitada. Teha kõik, et keegi teada ei saaks, et meil on selline kehvem pale.
Headuse kohta on levinud hulk väärarusaamu, mis pole headuse endaga mitte kuidagi seotud. Inimesel on õigus enda visioonile, isiklikule tahtele ja piiride seadmisele. See tähendab, et ta ei ole ega saagi olla kõigega nõus. Aga kust siis on pärit see hea inimese moonutatud kujutis, mis tegelikult kujutab hoopis alluvat, hirmul ja maha surutud inimest? Kasvatusest.
«Tunnen, et olen mingitel olulistel teelahkmetel elus teinud täiesti hästi selgelt valesid valikuid,» tunnistab Kristinka. «Ja mitte sellepärast, et sisetunne oleks seda öelnud.» Põhjus oli hoopis selles, et mõistus käskis käituda nagu «hea inimene». Tee nii! Muidu sind hüljatakse ja teenid hukkamõistu. Millised siis on need sagedased kõvakettale sööbinud arusaamad heast inimesest, millel tegeliku eluga polegi erilist seost?
Halvavad õpetused:
Esmapilgul võib see isegi päris kenasti kõlada. Kuid vaatame, mis on selliste valikute taga. Sellise suhtumisega heal inimesel puudub tahe, tal puudub visioon ja puuduvad ka piirid. Kas inimene, kes laseb endast üle sõita ega seisa enda eest, ikka on õigupoolest hea, kui see toimub tema enda arvelt? «See on Eesti alalhoidlikkus,» teab Korbe. «Ei ole seda julgust minna ja välja öelda, et minu jaoks ei ole see asi ok!»
Kui lased kõrvad lonti ja jätad iseenda eest seismata ühe korra, siis saadab elu sulle sama õppetunni uuesti. Natuke karmimal kujul. See kordub täpselt niikaua, kuni sa viimaks taipad – igaühe esmane ülesanne on armastada ennast ja panna paika oma piirid. Lubada kellelgi end halvasti kohelda on lugupidamatu iseenda vastu.
1. Lubad teistel endaga halvasti käituda. See on kuritegu enda vastu! Igas olukorras, kus jätad enda eest seismata, annad selge sõnumi: minuga tohibki nii teha. Iseenda eest seista ja seada oma piirid saab ainult inimene ise.
2. Vaikid halva maha. Kes teab, see ka vastutab. Valides tegevusetuse ja vaikimise saab sinust kurja kaasosaline. Nii käitutakse hirmust, kuid argus pole hea inimese joon.
3. Jagad ennast laiali. Inimesed, kes ei oksa öelda «ei», jagavad ennast laiali ning jätavad oma elu elamata. Kuid teostada ennast on meie ülesanne number üks! Eneseohverdamine pole hea tegu, see on vastutustundetu tegu.
4. Lähed kaasa manipulatsiooniga. Infosõda ja ajupesu on tänases maailmas aktiivsed, kuid igaüks vastutab ise oma valikute eest. See ei loe, et sulle valetati, kui seda usud, oled süüdi sina.
5. Dehumaniseerimise lõks. Olukorras, kus meile teist inimest endast erinevana ja vähem inimesena näidatakse võivad ka normaalsel inimesel kaduda inimlikud piirid, ta võib hakata käituma brutaalselt vägivaldselt, loomastuda. Aga tähelepanu - oma tegude eest vastutab ikkagi inimene ise. Võimalus vastutust ära anda - näiteks kollektiivne vastutus või korralduse andnud juhi vastutus - see on alati illusioon.
Allikas: Naistejutud saates kõlanud mõtted. Saates jagame isiklikke arvamusi, saade on inspiratsiooniks, otsused kuuldu osas langetab iga kuulaja ise.
Öeldakse ka, et kurjus maailmas saab kasvada tänu sellele, et head inimesed on vait. Miks me oleme vait? Hirmust. Samas kui head suu avaks ja liituks, oleks neil kurjaga võrreldes ülekaal. Tark on märgata väärtusi ja vaadata mööda positsioonist ja autoriteedist, sest ka autoriteet võib olla agressor. Nagu Venemaa inimesed täna – neilt oodatakse kuulekust ja esitatud väidete mitte kahtluse alla seadmist. Kuid vastutab iga inimene ise. Kunagi pole süüdi see, teine, kolmas ja riik. Selle pinnal ei tohi järeleandmisi teha.
«Kui vaadata astroloogiat, siis hierarhiate energia maailmas on just läbi saamas,» lisab astroloog. «Kaljukitse energia, mis tähendab võimu. See kehtis igal pool, nii peresuhetes kui töösuhetes. Aga me oleme teel Veevalaja energiasse, kus kõigil on võrdne õigus oma individuaalsust väljendada. Ja nad peavadki seda tegema – see on asi, mida elu meilt ootab!» Lihtsalt positsioonile ja võimule enam toetuda ei saa. Kõik, mis tugineb hirmule, kontrollile ja sõjaväelistele korraldustele, valgub laiali kohe, kui surve kaob.
Ebaõiglust suudab inimene taluda vaid teatud maani, kusagil on piir. Võib küll oodata, et elu ise olukorra lahendaks. Vahel tõesti piisab, et oodata jõe kaldal, kuni üht-teist mööda ujub. Kuid see eeldab väga sügavat sisemist rahu. Paljude jaoks mõjub tegevusetus halvavalt ning lõhub isiksust. Siis sa lihtsalt kannatad ja kogu fookus püsibki kannatusel. Tegutseda on oluliselt kergem. «Kõige halvem valik on anda oma jõud täiesti ära,» arvab Kristinka. «Kuid just seda me teeme, kui lihtsalt lepime.»
Ja isegi, kui tuleb oma ideest või tahtest loobuda, on see palju lihtsam, kui südamepõhjas tead: «Ma tegin kõik, mis minu võimuses oli teha. Ma andsin endast ikkagi parima.»
/nginx/o/2021/03/19/13686338t1h3ccb.jpg)
Hea inimene ei ole arg inimene! Kui soovid enda silmis olla väärtuslik ja õige, tuleb ennekõike olla julge. Olles see, kes kohaneb, paindub ja lömitab, võid sa küll ellu jääda, kuid sel moel pole võimalik iseendaks jääda. Milleks või kelleks sa jääd, sõltub mõjutajatest. «See nõuab ärkvelolekut,» selgitab Margit Korbe. «Seda, et sa märkad ja teadvustad: «Hei, mis siin tegelikult toimub? Kas see on minule ok? Kas see on minu väärtustega kooskõlas?» Nõuab väga palju julgust astuda see esimene samm ja välja öelda – ei, see ole mulle ok!»
Riskantne värk. Miks siis seda teha, kui kaotada tundub olevat rohkem kui võita? Inimene peab ennast ise austama, sest see on kõigi teiste võimalus teda austada. Inimesed, kes alandavad ja alavääristavad teisi, ei austa sisimas ennast mitte kunagi. Sest inimene, kes austab ennast, austab ka teisi. Mis käivitab võimudemonstratsiooni? Miks soovitakse teiste arvelt ülendada ennast? Selle taga on enamasti sügav alaväärsuskompleks ja hirm. Ehk eeskätt tuleks sellisest olukorrast välja tulekuks investeerida isiksuse arengu puudujääkidesse. «Sellises inimeses pole mõned inimlikud osad veel välja valgustunud, ta pole veel avastanud seda osa iseendas,» arvab Margit Korbe.
Kõigil meil on kusagil hinge põhjas olemas inimlikud omadused ja ka võimalus olla hea, aga see käib hoopis teistmoodi, kui meile on õpetatud.
Esimese asjana on vaja üles leida oma haavatavus. See on riskantne, kuna sageli võrdsustatakse kõik inimlikud jooned – hoolivus, empaatia, mõistmisvõime – nõrkusega. Lihtsam on näidata tugevat fassaadi ja eitada endas inimlikkust. Ehkki tegelikult on tõelise tugevuse kindel märk just otsus näidata oma haavatavust.
Teine samm on leida oma jõud ning jääda sellega kontakti. Jõud kui väärtus kuulub hea inimese juurde. Niipea kui laseme endale peale suruda kellegi teise tahte ja paindume täitma korraldusi, mis meie väärtustega vastuollu lähevad, kaob jõud ära. Tegelik jõud ei suru end peale, ei hirmuta ega lärma, see on vaikne ja rahulik jõud, millele ei soovi keegi vastu hakata. «Vaata ka allikat, kust see jõud tuleb,» soovitab Korbe. «Kas see tuleb tõe allikast või on üksnes tekitatud vahend, et maskeerida sisemist hirmu.»
Kolmas samm on teha ise oma valikud. See algab otsusest öelda ei sellele, mis pole meie enda missioon. Seda tehes jagame ennast laiali, teeme küll palju teeneid ja meeldime inimestele, aga meie endi eluülesanne jääb täitmata. Oleme kõrvaliste kohustustega vahel sedavõrd hõivatud, et isegi ei tea, mida tahaksime teha või kuhu jõuda. Elu ei premeeri sellise valiku eest. Igaühe vastutus on viia ellu tema enese unikaalne missioon.
Valdav osa inimesi on enda silmis head inimesed. Kuid see ei pruugi laiemas plaanis nii olla. Mõistmaks, milline on sellise käitumise laiem mõju ja tähendus tasub märgata teatud konkreetseid asju. Esiteks - mida ütleb isiklik sisetunne? Teiseks - mida sa külvad? Mõne inimese teele jäävad kaaslased, kelle loovus lööb õitsele ja eneseusk kasvab. Teine külvab hirmu, umbusaldamist ja ärevust. Pole mõtet teistes süüd näha, enamasti on targem peeglisse vaadata.
Kuula lõpuni kogu saade – usume, et leiad palju kõnetavaid mõtteid, kuidas hoopis uutmoodi, eeskätt iseennast austades hea olla. Aitäh, et mõtled meiega kaasa.
Sügava kummardusega Betty Alverile lisame siia tema 1972 aastal kirjutatud luuletuse
Ehitas küll elumajad
teistele,
müüris kolde sisse pajad
teistele,
pani lõimelõngad niide
teistele,
kudus valmis kuueriide
teistele,
andis oma silmasära
teistele.
Andis hinge tagant ära
kas või viimse soojasõõmu
teistele.
Kusagil ei õitsend lilli
tema jaoks,
kunagi ei kajand pilli
tema jaoks.
Sõnu polnud laulusalmis
tema jaoks.
Ainult valu oli valmis,
ikka valmis
tema jaoks.