N, 8.12.2022

NAISTEJUTUD ⟩ Miks sellel, kes teeb rohkem tööd, on sageli vähem raha?

Ihnuskoid, mõistlikud majandajad ja rahaoptimistid
Miks sellel, kes teeb rohkem tööd, on sageli vähem raha?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Miks osadel on raha ja teistel pole? Tööd teevad sageli rohkem just viimased. Aga kuidas siis elada, tegutseda ja mõelda nii, et olla ise see, kellel on?
Miks osadel on raha ja teistel pole? Tööd teevad sageli rohkem just viimased. Aga kuidas siis elada, tegutseda ja mõelda nii, et olla ise see, kellel on? Foto: Shutterstock

Kas sellel, kes muretseb raha pärast rohkem, on seda kokkuvõttes vähem või rohkem? «Ma ei ole kunagi ise olnud see hull planeerija,» ütleb Heidi, kes saate teema lauda tõi. «Aga kust maalt saab mõistlikust kokkuhoiust räme koonerdamine?» Daki aga tunnistab, et on elus väga suurtes võlgades olnud ning leiab seetõttu, et mõistliku majandamise oskus on äärmiselt oluline. «Ma ei tea raha-optimistlikumat inimest kui Kristinka,» teataks kohati liigagi sinisilmse saatejuhi arukas elukaaslane juhul, kui ta saates kaasa rääkida saaks. Aga räägime selle rahapusa siis lahti! Vahetame mõtteid rahatarkusest, elu usaldamisest ja emotsioonidesse investeerimisest. Ja ka see saab ausalt välja öeldud, mida me ihnusest arvame. 

«Ma alati arvan, et asjad lahenevad,» ütleb optimist Kristinka. Ja senine elu näitab, et nii, nagu ootad, kipubki minema. «Hoolimata sellest, et tulen tavalisest Eesti perest, kus kogu aeg räägiti, kuidas raha on vähe ja kalapulgad on liiga kallid – neid ei raatsi süüa. Aga see ei ole kuidagi minuga üldse haakunud.»

Dagmar Lamp aga korrigeerib kohe: «Maailmas, sealhulgas Eestis, on väga palju inimesi, kellel asjad ei lahene ka siis, kui nad mõtlevad, et kõik laheneb. On natuke privilegeeritud seda öelda. Sest vaesus on päris probleem! Juhin tähelepanu, et on väga suured hulgad inimesi, keda mõtlemine ei aita.» Kuid lisab seejärel: «Minu jaoks see mõtteviisis on veits uhhuu-tasand! Kuigi minu jaoks on see ka töötanud. Peamine, et sa kogu aeg ei räägi endale: «Mul ei ole üldse raha!» See oli minu mantra, aga täna ma enam seda ei tee. Aga sellel, et mina sellesse usun, ei ole tänapäeval veel teaduslikku põhjendust taga.»

Priit Pullerits uuris hiljuti mis toimub eestlaste pangakontodel. Uskumatult paljud elavad palgapäevast palgapäevani! Kuid tuhandetel on ka vastupidine probleem - raha on liiga palju ning ei tea, mida sellega peale hakata. Kuidas me nii erinevatesse punktidesse elus jõudnud oleme? Tõsi on see, et esimesed pole vähem virgad või töökad - pigem vastupidi! Sageli on paljud meie hulgast kogu aeg tööl, kuid kontol pole kuu lõpus siiski isegi mitte sadat eurot tagavara. Loe Priit Pulleritsu põnevat analüüsi, mis ilmus Postimees Nädalas (link üleval) - leiad küllaga mõtteainet.

See võib kõlada ehk liiga optimistlikult, aga võti on sageli võimes näha võimalusi. Elul on alati mitu lahendust, aga kartus kaotada see vähene, mis juba käes, võtab meilt võimaluse neid märgata ja julguse neid kasutada. Kuid just see võib aga olla esimene suur samm finantsvabaduse suunas.

Kristinka võib kõlada nagu rahaoptimist, aga tavaelus lähtub ta põhimõttest - tasuta lõunaid siiski ei ole. Elu küll pakub võimalusi, aga nende kasutamiseks tuleb tegutseda iseendal. Aga siis kui oled endast tõesti parima andnud võiks muretsemisele joone alla tõmmata - edasi hoolitseb elu, et pühendumine ja energia ka tulu tooks.

«Naistejuttude» podcast, põhitegijad taas koos: Heidi Ruul, Kristina Herodes, Dagmar Lamp
«Naistejuttude» podcast, põhitegijad taas koos: Heidi Ruul, Kristina Herodes, Dagmar Lamp Foto: Konstantin Sednev

«Kui sa oled halvas olukorras, siis lihtsat istumine ja mõtlemine, et kõik on nii halb ja paha, siit ei ole väljapääsu – see ei ole ju lahendus,» pareerib Heidi. Aga mis siis oleks lahendus? Seda me saates tuliste vaidluste ja praktiliste rahatarkuste jagamise käigus otsimegi.

Daki avaldas oma blogis rahatarkused, mis tema elus toimivad. Neid on kokku 9 kavalust, mille tõttu raha kuu lõpuks tuntavalt rohkem kätte jääb. Seal on nii mõndagi mõistlikku - näiteks rahaneelajad, millest tasub loobuda ja pikk peatükk arvepidamise kiituseks.

Heidi Ruul, Kristina Herodes ja Dagmar Lamp - kellel on raha, kellel pole? Nüüd saate viikas ometi ka meie rahakotis sorida!
Heidi Ruul, Kristina Herodes ja Dagmar Lamp - kellel on raha, kellel pole? Nüüd saate viikas ometi ka meie rahakotis sorida! Foto: Konstantin Sednev

Sama erinevad, kui on inimesed, on ka nende vaated rahale ning mõistlikule majandamisele. Kas ja millele tasub kulutada ning kust maalt hakkab koonerdamine juba elulusti lämmatama ja suhteid lõhkuma? 

Heidi Ruul on tuliselt tige Exceli tabeli ja perekonna eelarve peale, mida tema ei koosta. «Mina endale tegema sellist asja?! Ma ei näe seda! Mul oli üsna pikalt sedasi, et kõik, mis käes, tuleb ära hävitada. Mulle tundub, et see numbrite pidev tabelisse toppimine on mõttetu.»

«Minul võttis maha ärevuse raha teemadel see, et ma teen kõik, mis ma saan – ma jälgin oma kulusid, ma tean, kui palju mul on, ma arvestan kogu aeg nädalaid palgapäevani,» on Dagmar sootuks teisel veendumusel. «Aga sul on vist see teema, et neid eelarveid kasutatakse põhjendusena, miks ei saa...»

Kuna inflatsioon on läinud kõigi meie kontode kallale on täna saanud olulisemaks kui kunagi varem üks teema, mis varem ehk nii fookuses polnud - kulude jagamine. Päris paljud heldekäelised, kes seni lahkesti sõpradele välja tegid, on täna seisus kus kogu selstkonna eest maksmine võib juba üle jõu käia. Kogu tülika kuludejagamise teeb aga sõpruskonnale lihtsaks äpp splitwise, mida kristinka oma sõpradega kasutab. Ühine nädalalõpp, reis, muu meelelahutuslik ettevõtmine - kõik löövad omad kulud sisse ja äpp arvutab need kamba peale laiali. Muretu ja stressivaba! See aeg, mil sai lahkemate sõprade kulul liugu lasta, on praeguses maailma otsa saanud.

Või on õigus hoopis neil, kes usuvad, et investeering emotsioonidesse on kõige parem investeering?

Sulle meeldis? Kõiki podcast'i «Naistejutud» põnevaid osi saad tasuta järele kuulata siit!

Märksõnad
Tagasi üles