K, 7.12.2022

NAISTEJUTUD ⟩ Toksiline positiivsus on kõige suurem depressiooni tekitaja

Kristina Herodes
, ajakirjanik
Toksiline positiivsus on kõige suurem depressiooni tekitaja
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments 2
Dalí Getter Karat on kirglik õnnelikkuse eestkõneleja, kes sama tuliselt hoiatab meid toksilise positiivsuse eest - vähe asju elus muudab meid nii õnnetuks kui see!
Dalí Getter Karat on kirglik õnnelikkuse eestkõneleja, kes sama tuliselt hoiatab meid toksilise positiivsuse eest - vähe asju elus muudab meid nii õnnetuks kui see! Foto: Kristjan Teedema / Postimees
  • Toksiline postiivsus hävitab inimese eneseusu ja suhte iseendaga.
  • Meister-ületöötaja? Tahaksid seda tiitlit oma hauakivile?
  • Märka, kas treenid õnnelihast või mossituse-muskleid?

Mis asi on toksiline positiivsus? Tõenäoliselt suurim elude mürgitaja ning depressiooni võimendaja, mis meid igal sammul luurab. «Saa üle,» öeldakse sellele, kes on kurb ja asutakse teda jõuga rõõmsaks muutma. Ja sealt algabki positiivsusega mürgitamine! Kui me teeme hea näo, et vältida rakseid tundeid, saame me neid kokkuvõttes palju rohkem. Mis siis oleks lahendus? Lubada endal tunda kõike. Kuidas see käib? Soovitusi jagab õnnekoolitaja Dalí Getter Karat. Saatejuht Kristina Herodes.

Kõik, millega tegeled, selles saad sa meistriks. Kui me hommikust õhtuni hädaldame, muretseme ja kurdame kui kiire meil on, siis kõike seda saame elus aina rohkem. Mõtle ise: meister-ületöötaja, meister-muretseja, meister-viriseja - tahaksid mõnda neist tiitlitest oma hauakivile? Aga miks sa selle nimel siis nii palju pingutad ning kogu muu elu ohvriks tood? 

«See on väga loogiline,» selgitab Dalí Getter Karat. «Sinna kuhu läheb meie tähelepanu läheb ka meie energia, see hakkab võimenduma. Õnneuurijad ütlevad, et õnn on täiega nagu lihas - me saame reaalselt harjutada ennast õnnelikumad olema.» Kuid sama tõhusalt võime me teadmatusest treenida ka õnnetuse-lihaseid ja mossituse-muskleid.

Miks meil pole elus õnne? Sest me lihtalt ei tegele õnnega. Kui see kogemata teele satubki, siis ei juleta seda vastu võtta - äkki tuleb muidu veel hulleb kaotusevalu otsa.

Kust algab toksiline postiivsus?

Lihtne olekski teha suure üldistuse pealt järeldus - jõuga õnnelik olla ja kõiki halbu tundeid ignoreerida on kasulik. Aga võta näpust - ei ole! Hullem veel - see on ohtlik. Negatiivseid tundeid vältides me saame neidsamu tundeid palju rohkem. 

«No üks on kindel - positiivsele keskendumine töötab,» ütleb Dalí. «Kuid see töötab ainukt nii kaua kuni me ei kasuta seda negatiivsuse vältimiseks. Kui teeme õnnelikkuse praktikaid mingi tunde maha surumiseks, siis pealtnäha justkui keskendume positiivsele, teglikult negatiivse vältimisele.» Ja resultaat on lihtne - ka vältides on fookus negatiivsel. Maha surutud tunded kasvavad veel kõige enam ja võimendavad vaimse tervise probleeme. «Siin tuleb mängu peegelduse seadus - me saame vastu seda, mis me ise oleme.»

Dalí Getter Karat ja Kristinka räägivad ausalt ja ilustamata sellest kui ohtlik asi on positiivsus kui seda valesti kasutada.
Dalí Getter Karat ja Kristinka räägivad ausalt ja ilustamata sellest kui ohtlik asi on positiivsus kui seda valesti kasutada. Foto: Kristina Herodes

Võtame näiteks lahkumineku - inimesed kogevad selles protsessis väga tugevaid tundeid. Seal on üksindus, pettumus, viha, lein, haavatasaamine, läbikukkumistunne. Kiusatus nende raskete tunnete eest põgeneda võib olla väga suur. «Ei, mina tahan olla õnnelik! Ma ei taha minna selle valu, leina ja läbikukkumisega kaasa!» Paljud põgenevad pidutsemisesse, suhtlevad meeletult, alustavad uusi hobisid. Need asjad ise poleks halvad, aga tehes neid põgenemiseks on tulemus seda siiski. Sest allasurutud tunded ei kao kuhugi, need on meis endiselt aktiivsed. Peale surutud toksiline postiivsus ei muuda mitte kedagi õnnelikumaks vaid hoopis palju õnnetumaks!

Kõik kogetud tunded tuleks ausalt vastu võtta ning ära tunda, mida sügavamalt seda parem. «Selleks, et kogeda sügavat õnnetunnet tuleb julgeda kogeda ka sügavat valu,» kinnitab õnnekoolitaja. «Inimesed kes on väga õnnelikud siin elus, on tõenäoliselt kogenud ka väga raskeid hetki. Need on ühe mündi kaks poolt.»

KINGITUS

Armsad saate «Naistejutud» kuulajad - Dalíl on teile kingitus: 1. juunil algab taas Dalí 30-päevane õnnelikkuse väljakutse. Iga hommik uus õnneharjutus! Sooduskood NAISTEJUTUD annab kõigile kuulajatele -15% soodustust. Kasuta head võimalust ja investeeri aega enda õnnetunde kasvatamisesse. Dali kõrval sillutavad Sinu teed õnnelikumasse ellu Peep Vain, Kaido Pajumaa, Rita Rätsepp, Ingvar Villido, Kristina Mänd-Lakhiani.

Lisaks loositakse kõigi nende vahel, kes väljakutsega liituvad ning Naistejutud koodi kasutavad, välja Dalí Getter Karati tuliuus raamat «Õnn on otsus».

Head kuulajad, Dalí Getter Karat on Naistejuttude saates juba teist korda. Varasem saade manifesteerimisest leidis väga sooja vastuvõtu ning just kuulajate soovil on see inspireeriv naine tagasi. 

Olgem ausad - ka mina teen seda!

Enamik meist harrastab vahel toksilist positiivsust. Kuid see pole koht, kus ennast hukka mõistma hakata. Mürgine positiivsus pole meie enda loodud, pigem ühiskonna normide poolt peale surutud. Teistel on lihtsam ja mugavam suhelda rõõmsa inimesega, kellel pole probleeme. Me püüame sellised inimesed olla, et teistele sobida. «Alati on mingi vorm ees, milline aktsepteeritav, tore ja populaarne inimene peab olema,» mõtiskleb Kristinka. «Praeguse vaimsuse tõusuga on positiivsuse surve vaata et kõige julmem. Tohutu kirgastumine peaks nagu kogu aeg inimese kõrvadest välja pritsima. Olles teistsugune on kerge saada hukkamõistu.» Kuid see on koht kus tuleks selg sirgu lüüa ja teiste ootustele vilistada. Aususest enda vastu on kerge eemale triivida, kuid ilma selleta pole õnnelik olla võimalik.

«Ja eriti minu enda suunas,» tunneb Dalí kohe enda elu ära. «Kui ma tegelen õnnekoolitustega, siis olen kogenud survet, et ma peaksin olema kogu aeg õnnelik. Kui ma ütlen välja, et on raske periood või kehv tuju, siis ma olen läbikukkuja ja justkui petan inimesi. Aga minu kogemus on teine! Selle asemel, et toetada võltspositiivse maski kandmist toetan ma hoopis siirust, ausust ja ehedust. Ja nii ma näitan meelega mõlemat poolt oma elus. Me jääme elu lõpuni inimesteks - vahepeal me kukume ja vahepeal on rasked päevad. Selle eeldamine või nõudmine, et kogu aeg oleks hea tuju ja õnnelikkus - see ongi toksilisus!» Elus on kõiki värve ja tundeid. Ja kui me keelame endal negatiivseid tundeid tundmast, siis me ütleme poolest iseendast lahti. Armastada ainult poolt endast? Mis armastus see oleks! 

Dali Getter Karat ja Juhan Krull Vapiano Ladies Night sündmusel.
Dali Getter Karat ja Juhan Krull Vapiano Ladies Night sündmusel. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Kolm erinevat viisi olla õnnelik

Dalí Getter Karat on õnne uuringutesse kirglikult kaevunud ja avastanud, et Ameerika õnneuurijad eristavad selles kolme erinevat viisi õnne kogeda

Esimene neist on ÕNNEHETK. Meid valdab õnnetunne, joovastus, eufooria ja sügav rõõm, mis on esile kutsutud millegi välise poolt. Neid häid tundeid on nauditav kogeda ja neid saab teadlikult enda ellu juurde tuua. Ainus häda on selles, et õnnehetk pole kunagi püsiv. «Seda öeldes mõeldakse, et ma olen just praegu - nüüd ja siin õnnelik!» Millest see võib tulla? Kui saad esimest korda emaks või keegi, kes on südames, avaldab armastust. «Aga ka väiksemad asjad võivad õnnehetke tekitada,» rõhutab õnnekoolitaja. «Esimene lonks kohvi või šokolaadikook.» Kaval on leida need hetked enda jaoks ning luua neid endale. «Küsimus ongi selles, millega me õnnehormoone endas vallandame. Me saame kõiki nelja õnnehormooni vallandada tervislikult ja ebatervislikult, kallilt ja tasuta, see ongi õnneharidus - teada, mismoodi endale õnnehetki luua.» Parim oleks kui inimese kogu õnnelikkus ei baseeruks ainult välistel asjadel - see on teise nurga alt toksiline.

Teine viis on kogeda õnne TEISE PÄRAST. Keegi teine õnnestub või teeb midagi ja meie rõõmustame südamest temaga kaasa. «Ma kogen õnnetunnet, aga see ei ole otseselt minuga seotud.» Siin peitub võti, miks teiste edu üle rõõmustada oskavad inimesed on eluga palju rohkem rahul, tervemad ja õnnelikumad. «Eestlaste seas on see pigem harv,» teab õnnekoolitaja. «Meis tahab üles tulla pigem kriipiv kadedus.»

Kolmas, kõige hinnalisem, on oskus kogeda sügavamat RAHULOLU oma eluga. Ja seda saab kõige enam teadlike praktikate abil arendada. «See on tunne, kus me tahame kõige rohkem olla ja mida me ajame kõige rohkem selle esimesega segamini,» selgitab Dali. «Õnnehetk tuleb ja läheb, aga üldine hinnang elukvaliteedile on küllalt püsiv.» See tunne ei pruugi olla nii terav, pigem on see püsivalt helge, kerge, armastav seisund, milles on olulisel kohal oma elu ja tegevuse mõtte tunnetamine ning usaldus elu vastu. Sa ei pea koguaeg naerma ega tänulik olema - vahel paneb elu täiega proovile, aga isegi kui praegu on raske olla, on elus palju hästi. Elus on armastus, elu eesmärk, lähiringkonna ühendus. «Püsiv õnnelikkus algab seestpoolt väljapoole.» Kui vundament on stabiilne siis kogeb inimene ka ajutisi tagasilööke, hävitavaid hinnanguid ja raskusi palju kergemalt, kaotamata fookust. Sisemine rahu ja tänutunne püsib ka raskel ajal.

Mis loob õnnetunnet?

Õnne võib leida väga mitmetest asjadest, kuid on ka mõned läbivad väärtused, mis erinevatest uuringutest korduva mustrina esile tulevad.

Ühenduse tunne - inimesed vajavad südame tasandil ühendust. Nii perekonnas, sõprusringkonnas kui tööl. «Inimene on ikkkagi karjaloom, mitte üksik hunt siin elus,» rõhutab õnnekoolitaja. «Perekonna tunne, armastuse tunne, kogukonna tunne - ilma selleta pole püsivat õnnetunnet.»

Tähenduse tunne - sellel, mida ma teen, on mõte. Ma olen kuhugi teel, olen osa suuremast heast. Altruistlik eluvaade võib omakasupüüdlikele võistlejatele näida rumal valik, aga vaadake neid elutee lõpul - suurema hea teenijate elu on rahulikum, tervem, pikem ja nad on elu lõpul märkimisväärselt õnnelikumad.

Argised kohad, kus mürgine positiivsus õitseb

Valgustame veel läbi levinud põhjused, miks ilus ja inimlik soov õnnelik olla toskilise positiivsuse hävitava vormi võtta võib. Esimene on see, kui inimene on oma tunnetest lahus. Selline viis elada on kahjuks tavalisem kui arvatakse. Testi end - kui keegi solvab sind, kas sa ütled: «Pole midagi, kõik on hästi!» Aga miks me oma tundeid tunda ja väljendada ei julge? Ainus ravi on lubada tunda endal kõiki oma tundeid. Kuid teha seda emotsionaalselt intelligentselt, ilma vägivallata teiste vastu. 

Teine äärmiselt tavaline mürgise positiivsuse külvaja on teesklemine. Tunne, et olla koguaeg heas tujus, õnnelik ja tänulik on ainus lubatud viis olla. «See on tubli tüdruku sündroom,» nõustub Dali. «Sest sellist emme-issi armastavad. Mina kandsin ka hästi tugevalt tubli tüdruku nunnut maski. Aga pärast seda kui julgesin sõpradele näidata päris mina ütlesid sõbrad, et saavad mind nüüd rohkem usaldada. Neid, kes on karakteriga, usaldatakse rohkem, sest nad tunduvad ehedamad!» Tubli tüdruku mask viib traagilisse reaalsusse, kus sul polegi päris suhteid, kuna sa ise ei julge kunagi olla päris.

Kolmas mürgitaja on võrdlemine. «Kohutav on see, jaa!» Õnneuurijad on välja toonud, et mida vähem iniemesed end teistega võrdlevad, seda õnnelikumad nad on. Ja kohe kui hakatakse seda tegema, siis sisemine rahulolu kukub kolinal. Dalí Getter Karat soovitab: sel päeval, kui tunne on ebakindel, ära tee üldse sotsiaalmeediat lahti! See ainult võimendab ebapiisavuse ja läbikukkumise tunnet. Lõppeks pole võrdlemine üldse oluline - oma enda nahas ja oma enda elu elad ainult sina ise.

Sulle meeldis? Kõik podcasti «Naistejutud» 243 ehmatavalt siirast, energilist ja inspireerivat osa saad täiesti tasuta järele kuulata siit!

Märksõnad
Tagasi üles