NAISTEJUTUD ⟩ Dagmar Lamp: «Mina teesklen seda, et olen funktsioneeriv täiskasvanud inimene»

Kristina Herodes
, ajakirjanik
Copy
Dagmar Lamp ei karda välja öelda, et teab täpselt mis asjad on valetamine, teesklemine ja petturi sündroom - omast kogemusest. Kuid tõega on võimalik sama hullusti haiget teha!
Dagmar Lamp ei karda välja öelda, et teab täpselt mis asjad on valetamine, teesklemine ja petturi sündroom - omast kogemusest. Kuid tõega on võimalik sama hullusti haiget teha! Foto: Tairo Lutter
  • Valetamine - miks me seda teeme ja kust algab hukkamõistu piir?
  • Teesklemine - kelle kasu nimel see toimub? Ettevaatust - ohud on suuremad kui arvame.
  • Olgem ausad - hämamine ja mitte päris ausalt ütlemine tundub olevat meie kultuuriruumis standard.

Räägime valetamisest. Kas meie hulgas leidub keegi, kes kunagi ei valeta? Enda sõnade põhjal kindlasti. Kuid ta valetab. Väga tavaline viis probleemide eest minema vingerdada on ka teesklemine - vastasel juhul peaks ju enda eest seisma. See on ohtlik. Lihtsam on teeselda, et kõik on hästi ja valetada endale, et nii ongi. Kuhu viib iseendale valetamine? Kui ohtlik on teesklemine? Miks me valetame? Mis on nende mõistete erinevus? Vajalik kuulamine ja sa valetad kui ütled, et sind see ei puuduta! Saates külas Naistejuttude käivitaja Dagmar Lamp, saatejuht Kristina Herodes.

Valetamine ja teesklemine

Igasugune valetamine ja teesklemine on küll taunitud, aga väga tavalised osad meie elust. «Mina teesklen seda, et ma olen funktsioneeriv täiskasvanud inimene,» lajatab Dagmar Lamp. See kartmatu naine on taas Naistejuttude stuudios ja sama julge ütlemisega nagu alati. Dagmar ei kõhkle tunnistamast, et temagi valetab. «Hästi palju minu elufilosoofiast on «fake it till you maike it» Teeskleja sündroom ehk imposter syndrome ei ole üldse mitte vähelevinud asi, väga paljud tunnevad seda!»

Lohutav on teada, et kahtlevad kõik. Illusioon, et mina ainult kahtlen endas ja teised keegi mitte, see on alati vale. Ükskõik kui enesekindla mulje keegi endast jätab - see on ainult mulje. Ka tema kahtleb. Kõik terve psüühikaga inimesed teevad seda ja see ongi normaalne.

«Kindlasti on ka täiesti enesekindlaid inimesi,» täpsustab Dagmar Lamp. «Mina arvan, et need, kes on empaatiavõimetud ja kalduvad sinna nartsissismi poole.» Kuid ka nartsissismihaav on enamasti sügava ebakindluse haav. Sellest oleme Naistejuttude saates ka varem juttu teinud. 

Kuula ka seda: Salalikud viisid, kuidas nartsissist oma ohvri suhtevõrku meelitab

Vahepõikena tahame Naistejuttude kuulajaid kogu südamest tänada - aitäh, et tõstsite oma püsiva huviga meie saate Eesti kõigi podcastide esiviisikusse. Naistejuttudel täitub aprillis 5 aastat tegevust ja see, et olete nii tuliselt endiselt koos meiega, on parim kingitus! Loeme ka kirju, mille kuulajad on meile saatnud. Need on päris hinge minevaid. Toome ühe näite, pikamad kirjad loeme ette saates. Kuula - siis saad nendestki osa!

KUULAJAKIRI

«Ma väga kiidan teid! Naistejutud on väga-väga huvitavad olnud. Latt on kõrgel. Viimane saade oli väga põnev. Mina olen täpselt üks nendest meestest, kes on reaalselt õppinud teie saatest kuidas naistest paremini aru saada.

Tulebki kuulata ja tähele panna! Seda kahjuks koolis ei õpetatud.»

Meeskuulaja V.

Kristina Herodes ja Dagmar Lamp räägivad sel korral halastamatu aususega valetamisest. Ja jõuavad välja järeldusteni mida üldiselt vist on harjutud nimetama... valeks. Kuula, see virgutab kindlasti nii mõtteid kui vaatenurki. Kuid otsuse oma tõdede, valede ja valikute osas langetab nagu ikka iga kuulaja ise.
Kristina Herodes ja Dagmar Lamp räägivad sel korral halastamatu aususega valetamisest. Ja jõuavad välja järeldusteni mida üldiselt vist on harjutud nimetama... valeks. Kuula, see virgutab kindlasti nii mõtteid kui vaatenurki. Kuid otsuse oma tõdede, valede ja valikute osas langetab nagu ikka iga kuulaja ise. Foto: Dagmar Lamp

Ausus pole ohutu

Levinud arusaama kohaselt on vale halb ja tõde hea. Kuid see on vahel liiga lihtsustatud arusaam. Hoolimatult ja julmalt oma tõde taga ajades on võimalik väga palju halba ja haiget teha.

Hoolimatult ja julmalt oma tõde taga ajades on võimalik väga palju halba ja haiget teha.

«Tõde ilma armastuseta võib olla puhas õelus,» kinnitab Dagmar. Ning igaühel võib olla oma tõde ning erinev vaatenurk ning kõigil neil olla korraga õigus.

Ma ei tee inimestele haiget valetades, ma tapan nad tõega.
Ma ei tee inimestele haiget valetades, ma tapan nad tõega. Foto: Shutterstock

«Igal tõel peaks olema peal kolm filtrit,» leiab Kristinka. «Esiteks viisakus - kas niimodi öelda, sellisel moel, ikka läbib viisakuse filtri? Ja kui see nii ei ole, siis sõnasta ümber. Teine filter on armastus - kas seda öeldes sa teed midagi head? Kas selle tõega kaasneb mingi suurem hüve? Kas sa teed enda, teise või teie ühises maailmas midagi paremaks? Ja kui selles välja kuulutatud tões armastust ei ole, milleks siis see tõde?» Teatud olukordades võib tõel kaduda väärtus. Ning kolmas filter on lihtsalt kaalutletus - võta korraks aeg maha ja mõtle läbi. Kas see mõte jääb samasuguseks kui seda mõelda natuke kauem? Väga sageli see pole nii. Ja see seab kahltuse alla ka jäikade tõdede tagaajamise mõttekuse. Sinu tõe kõrvale võib mahtuda veel 25 erinevat võimalikku tõde.

Kuula ka seda: «Esimese asjana ei ole vaja vastu seina lükata ja suudlema kukkuda!» 

Kristina Herodes ja Dagmar Lamp Naistejuttude stuudios
Kristina Herodes ja Dagmar Lamp Naistejuttude stuudios Foto: Dagmar Lamp

Miks me siis ikkagi tõtt rääkida ei suuda? Olgem ausad - kerge hämamine ja mitte päris ausalt ütlemine tundub olevat meie kultuuriruumis standard. Neil, kes on sirgjoonelised ja ültevad otse on elus rohkem konflikte ja vastu töötamist. Laveerijatel tundub lühikeses perspektiivis oleva lihtsam, kuid neid jälle ei usaldata ja neist ei peeta lugu. Halvad variandid justkui mõlemad. Siiski on aususel suur väärtus, aga mitte tähenduses, et kõik ilma mõtlemata välja tulistada. Mõistlik on olla aus enda vastu ja elada enda tões. 

Loe ka seda: Petmine: «Sealsamas köögis ma teda võtsin ja meil oli tohutult hea seks pärast kõike draamat»

Miks me valetame ja teeskleme? Miks see tundub lihtsam kui tõtt rääkida?
Miks me valetame ja teeskleme? Miks see tundub lihtsam kui tõtt rääkida? Foto: Shutterstock

Kui tõsine asi see on? Valede puhul tasub esimesena vaadata kasu saajat poolt - kelle või mille nimel seda ebatõest juttu aetakse? Kui kasusaaja on inimene ise või asub tema poolel on tegemist õiglast hukkamõistu vääriva tegevusega - valetamisega. Hullem veel kui seda tehakse eesmärgil kahjustada teist või kallutada ebaõiglases suunas olukorda.

Loe ka seda: Millised teod on surmaotsus suhtele?

Mis asi on teesklus?

Väga sageli valetame me eesmärgil kaitsta teist või mitte haavata tema tundeid. «Mina arvan, et teesklus on see kui me unustame ära põhitõed ja ühiskond nõuab meilt millegi ratsionaliseerimist,» arvab Dagmar. «Kas käitumise või mõtete või siis ühiskond nõuab, et me täidaks mingeid kohustusi, mida täites meie hing ei laula. Sageli on see alateadlik mask hakkama saamiseks.»  Et olukorda lahti mõtestada tuleks taas vaadata kasusaajat.

Kasusaajaks pooleks on teeskluse puhul küllalt sageli keegi teine ning see toimub inimese enese arvelt. «Me teeskleme teise inimese heaks!» Suur osa juhtumeid, mida me tunneme teesklemise nime all, kuulub just siia kategooriasse. Loomulikult on see täiesti kasutu ja rumal viis olukorraga toime tulla, kuid valetamisega samaväärseks hukkamõistuks õiglaselt võttes vist siiski alust pole. Väga paljud naised teesklevad orgasmi ja ainuski neist ei tee seda omakasu eesmärgil. Aga miks siis?

Miks me valetame ja teeskleme? Miks see tundub lihtsam kui tõtt rääkida?
Miks me valetame ja teeskleme? Miks see tundub lihtsam kui tõtt rääkida? Foto: Shutterstock

Ehk on see koht kus tuleks võimukamal poolel peeglisse vaadata? Ka lapsi kasvatades taunitakse enim valetamist ja varjamist. Kuid sageli ei anna vanemad lastele võimalustki aususeks - kõik, mida laps arvab või teeb peab mahtuma vanema poolt heaks kiidetud kitsastesse piiridesse. Laps ei taju neid kunagi. Tema viis toime tulla on hakata teesklema ja eitama. Sama mustrit jätkame me hukkamõistetud saamise hirmus sageli ka ise täiskasvanuks saades. 

Kuula kindlasti ära kogu saade - valetamise ja teesklemise hämaras maailmas on veel palju kurve ja salakäike, mida tavaarusaamad ei tunnista, kuid mis ometi meid mõjutavad. 

Kuula ka seda: Psühhoterapeut: «Eestlased teesklevad suhetes! See on standard.» Miks?

Kristina Herodes Naistejuttude stuudios
Kristina Herodes Naistejuttude stuudios Foto: Dagmar Lamp

Sulle meeldis? Kõik Naistejutud podcasti osad saad järele kuulata siit! Kokku 239 siirast, tulist ja vahetut episoodi! 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles