Jagame isiklikke inetuid ja piinlikke lugusid petmisest.
Kui midagi juhtub, kas rääkida või mitte rääkida?
Petmine on kõige hirmsam tabu suhtemaailmas. Asi, millest ei räägita, sest tõe tunnistamine võib tähendada suhte lõppu. Kuid paraku on petmine asi, mida tuleb elus ette. Ka võlts-täiusliku fassaadiga suhetes. Petavad nii mehed kui naised umbes võrdselt, ehkki vahele jäävad rohkem... ilmselt esimesed. Ülimalt avameelseid ja üsna inetuid petmiselugusid räägivad Raul Kalev, Heidi Ruul ja saatejuht Kristina Herodes.
«Pärast teist petmist tema viha minu vastu natukene rauges,» meenutab Raul Kalev. «Siis ta rääkis mulle oma loo ära, et ta nüüd vahepal jõudis mind petta. Ma olin täiesti šokeeritud! Poole ööni kaklesime. Lõpuks leppisime ära - sain aru, et olgu mis on, tema on minu jaoks parim. Ja siis oli tõeline kirg, sealsamas köögis ma teda võtsin ja meil oli tohutult hea seks pärast seda kõike draamat.»
Kuid umbes kuu aega hiljem teatas naine, et on rase ja keegi ei teadnud, kas see juhtus armukese või oma kaasaga. «Mina ei osanud tema seitsmendat meelt kuidagi usaldada ja sattusin depressiooni,» tunnistab Raul. Veendumaks oma isaduses tegi mees testi. «Mina panin siis ka kuulutuse üles ja hakkasin otsima uusi suhteid.»
Kõiki karisid oma isiklikus suhtes jagavad Raul ja Ilona raamatus «Ilona tagasivõitmise lugu» Rääkimata ei jää ka kõige piinlikumad petmiselood. Nii armutult ausaid paljastusi ei kuule inimesed isegi oma isiklikes suhetes. Ja iga suhe ei elaks neid ka üle.
Ka Raul ise on oma naist petnud. Tema äärmiselt ausaid mõtteid paarisuhete teemadel saab lugeda grupis Paarisuhete Kohvik. Mees leidis endale kuuma kaunitari «kes oli tõeline sekspomm, ta tuli uksest ja aknast» ja pidas temaga salasuhet. Kuid ühel päeval unustas ta arvuti lahti ning naine sai kõigest teada. «Naised tegid omavahel diili ja kaks või kolm kuud võrdlesid omavahel kõike informatsiooni, mis ma neile andsin. Meil tekkis tõeline kolmnurk ja nad mängisid mu täielikult nurka!» Klassikaline lugu, kus mees räägib mõlemale naisele erinevaid lugusid ja kumbki kuuleb kinnitusi, et just tema on see kõige-kõige.
Ka Kristinkal leidub luukerekapis inetuid vahelejäämise lugusid. «Olin õhul hilja väljas oma armukesega kui helistas minu mees. Panin siis omast arust telefoni ära, aga oh ei - telefon jäi sisse. Ja mu kallis abikaasa kuulis kõike mida me rääkisime ja kuidas asi kuumaks läks... See oli kohutav löök vastu nägu mulle, mille ma olin absoluutsel ära teeninud.»
Heidi pole samuti eeskujulikult korralik tüdruk. «Ühe korra ma olin tõeliselt vastik,» meenutab ta. «Mõtlesin, et kui suhe on ennast igatpidi ammendanud, siis milleks rääkida sellest kaaslasele kui on võimalik hakata ennast mujal välja elama. Ma leidsin endale ajutise uue silma- ja kõige muu rõõmu. Ja lõpuks me siis jäime vahele. Ma eeldasin, et nüüd on kõik, aga ei - ta ei läinud ära! See ei olnud isegi kolmnurk, minu elukaaslane oli nagu mingi põrandamopp lihtsalt seal juures.»
Karmi loo võtab Heidi kokku ootamatu kinnitusega. «Kusjuures ega ma ei kahetse seda absoluutselt! Kui ma oleks samas olukorras uuesti, siis ma tõenäoliselt teeks midagi oluliselt teistmoodi.»
«Kui mehele jäetakse otsustamise koht, siis mina pigem alati valin selle, kes mulle annab selle valikuvabaduse,» avaldab Raul ühe saladuse, mis on ilmselt pikkade õnnelike paarisuhete või ja hoiab kallima soovi kaasa kõrvale jääda. Vabaduse tunne. Armukadeda piiramise, skandaalide ja survestamisega seda ei saavuta. Kuid just seda praktiseerivad nii naised kui mehed märksa sagedamini. «Kõige suurem grupp naisi on ärevad klammerdujad,» teab Raul.
Kuula hulgaliselt valgust kartvaid lugusid meie kõigi eludest. Kas on piinlik? Muidugi! Kas me oma vigadest midagi õppisime? Raske öelda...