K, 7.12.2022

NAISTEJUTUD ⟩ «Ta tuleb lihtsalt kallale, ründab, ähvardab...» Mida sellises olukorras teha?

Kristina Herodes
, ajakirjanik
«Ta tuleb lihtsalt kallale, ründab, ähvardab...» Mida sellises olukorras teha?
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Airiin Demir on agressiivse käitumise asjatundja. Kuid õppinud on ta eeskätt isiklikest karmidest kogemustest.
Airiin Demir on agressiivse käitumise asjatundja. Kuid õppinud on ta eeskätt isiklikest karmidest kogemustest. Foto: Kaari Saarma

Inimesed küsivad nõu: «Kuidas agressiivse ründajaga toime tulla?» Mida teha, kui keegi sulle verbaalselt kallale kargab või lausa käsipidi kallale tuleb?

Kurb tõde on see, et ole sa ise nii kena inimene kui tahes - ründajaid ja tigedaid inimesi jätkub kõigi meie teele. Üllatav on aga teada, et sellest olukorrast on võimalik turvaliselt välja tulla. Kuid edu toob risti vastupidine käitumine sellele, kuidas me tavaliselt reageerime. «Tuleb vastuvoolu ujuda,» õpetab Verge metoodika asjatundja, kliiniline psühholoog ja koolitaja Airiin Demir. 

«Keeruline käitumine on mind paelunud ülikooliajast saadik ja agressiooni teemaga ma olengi kogu psühholoogielu toimetanud,» räägib Airiin Demir. Noore psühholoogina sattus ta tööle Norra käitumishäiretega laste ööpäevaringsesse asutusse. Hiljem selgus, et sealsed kliendid on sedavõrd agressiivsed, et kohalikud psühholoogid ei taha seal töötada. Airiin meenutab ühte juhtumit kliendiga: «Mitu korda üritas mind ära tappa, näiteks laua jala sai kuskilt laua alt kätte. Mul tekkis tõeline küsimus, et mis siis sellistes olukordades teha?» Täna on Airiin üks parimaid asjatundjaid, kes teab, kuidas ründava käitumisega toime tulla. Selleks on omad metoodikad. Ja need reageerimisviisid, mis tõesti aitavad, on risti vastupidised nendele, mida me tavaliselt teeme. 

Stuudios on Airiin Demir, kliiniline psühholoog, koolitaja ja Verge metoodika asjatundja.
Stuudios on Airiin Demir, kliiniline psühholoog, koolitaja ja Verge metoodika asjatundja. Foto: Kristina Herodes

Miks inimesed muutuvad agressiivseks, ründavad, kasutavad vägivalda?

«Eks seal on mingisugune vajadus, mis on jäänud rahuldamata,» selgitab kliiniline psühholoog. «Inimese suurim vajadus on olla nähtud, kuuldud ja mõistetud. Tõelise agressiooni taga on eelkõige hirm millegi ees või ebakindlus, ebaturvalisus. Viha kaudu suudab ta need haavatavad tunded endas kuidagi talutavaks muuta.» 

Reageerib üle, sest tema reaalsus on teine

Jõhkralt käituv inimene võib reageerida lähtuvalt oma traumataustast ja tunda ise surmahirmu. Iga inimene on suuteline äärmuslikus olukorras ründama - näiteks kui olukord on eluohtlik või rünnatakse sinu last. Kuid traumeeritud inimesele piisab ka väikesest stiimulist, et tekitada äärmuslikult tugev reaktsioon. Ta ei suuda oma emotsioonidega toime tulla.

Kõige targem on meeles pidada, mida ründav inimene sisimas vajab ning seejärel teha asju õiges järjekorras - esiteks tuleb inimene tema emotsiooni pealt maha rääkida, alles siis saab hakata konflikti lahendama. Vales järjekorras toimides valame vaid õli tulle ja võimendame kokkupõrget.

Agressiivne inimene vajab mõistmist

«Agressiivne inimene vajab mõistmist,» toonitab psühholoog. «Tema jaoks see olukord on katastroof. Me ei pea sellega nõustuma, aga peame märku andma, et me saame ka tema vaatest aru.»

Milline on instinktiivne käitumine? Kui meid rünnatakse, tunneme olukorra ebaõiglust (mis ongi nii!) ja tahaksime seda tasakaalustada. Millegi sarnasega vastata. See tundub õiglane. Kuid selline käitumine vallandab võimuvõitluse ning probleemi pole enne maha jahtumist enam lootustki lahendada. «Olukord eskaleerub sellepärast, et agressiivse käitumise taga on väga palju tundeid,» selgitab Airiin Demir. «Ja tunnetel on ka mälu.»

Asjatundja toonitab - ainult mõistmisega keerulist olukorda ära ei lahenda. Väga oluline on ka piire kehtestada. Kui see jääb tegemata, siis öeldakse oma enda vajadustest lahti ja agressiivne pool teeb kohe järelduse, et sinuga tohibki niimoodi käituda.

Esmalt tegele emotsioonidega

Verge metoodikas on selleks tõhusad ja testitud sammud, mis aitavad agressiivsel inimesel emotsiooni pealt alla tulla. Ärritunud inimene ei suudagi adekvaatselt reageerida «sest tugevad tunded mõjutavad ka ajutegevust. Ja tunnetekeskus loogiline ei ole: «Ma tahan seda ja kõik! Minu arvates on nii ja kõik!»»

Ratsionaalsed argumendid ärritunud inimese puhul ei tööta. Seal räägib meeleheide. Karme ja hävitavaid sõnu kuuldes on päris hea seda teada.

Airiin Demir õpetab agressiooni maharääkimiseks neljaosalist mudelit, mida ta nimetab kujundlikult vastuvoolu ujumiseks.

1. Las inimene räägib. «Tundub lihtne, tegelikult on väga raske,» naerab Demir. «Kui inimene on endast väljas, siis tõde moodub, aga sellegipoolest - ära sega vahele!»

2. Kiida. «Anna inimesele väärikust juurde,» selgitab psühholoog. «See ei tähenda seda, et me kiidaks agresiivset käitumist.» Väga tihti vallandab agressiivse käitumise inimeses tekkinud hirm, et tema väärikus on ohus. Airiin soovitab konkreetseid lause alguseid, mida kriitilises olukorras kasutada - «Selles on teil tõesti õigus, et... » Juba sõna «õgus» kasutamine mõjub pinget maandavalt. Oluline - see peab kõik olema siiras!

3. Kahetse. «See ei tähenda vabandamist ega enda süüdistamist, vaid väljendust - mul on tõesti kahju, et nii läks.» Psühholoog rõhutab, et ehkki inimene nende sammude peale võtab nähtavalt ka omalt poolt sammu tagasi ei ole see veel koht probleemi lahendama hakkamiseks!

4. Proovi milleski kokku leppida. «Mõnikord saab kokku leppida kasvõi selles, et võtame nüüd tassi teed ja räägime asjad selgeks.» Psühholoog rõhutab, et asja sisust pole seni üldse räägitud, kuid probleemi lahendamiseks on ka kokkupõrke sisusse süvenemine vajalik. Hea mõte on anda vahepeal teisele veelgi aega rahunemiseks.

«Kui inimesel ikka katus sõidab ja ta on väga vihane, siis tuleb ta esmalt suuta nii-öelda maha rääkida, enne kui saad end kehtestama hakata,» õpetab psühholoog. 

Vasakul Airiin Demir, paremal Kristina Herodes. Arutame, kuidas vägivaldsete inimestega toime tulla ja kriitilisi situatsioone tuvaliselt lahendada. See on võimalik!
Vasakul Airiin Demir, paremal Kristina Herodes. Arutame, kuidas vägivaldsete inimestega toime tulla ja kriitilisi situatsioone tuvaliselt lahendada. See on võimalik! Foto: Kristina Herodes

Seejärel kehtesta oma piirid

«Kui inimene tuleb häiriva, provokatiivse käitumisega on piiride kehtestamine tähtis,» selgitab Airiin. Kuid ka kehtestamisest on paljudel täiesti vildakas arusaam. «Vahel öeldakse: «On, ma olen väga hea kehtestaja - ma panen kõik paika!» Paika panemine ei ole piiride kehtestamine! See on võimuvõitlus, agressiivne käitumine. Paika pannes sa lähed teise inimese alandamise teed. See võib näida efektiivne - teine inimene tõmbub ju tagasi. Vägivald ongi väga efektiine!» Kuid see ei lahenda, vaid kasvatab konflikti. Pikaajalisem mõju on see, et kaotad kontakti, kvaliteetse suhte, usalduse.

Lühiajalise võiduna näiv vägivald toob tegelikullt kaasa pikaajalised pöördumatud kahjud. Aga mis siis on õige kehtestamine? «Sa pead väljendama sõnades, et näed teise vajadust ning samal ajal tooma välja ka enda vajaduse. Mõlema poole vajadused tuleb välja tuua, luua ühendustee.» Asjatundja soovitab piiri kehtestada väga konkreetse käitumise suhtes, mis leiab aset siin ja praegu ning hoiduda üldistustest.

«Üks hea kehtestamise strateegia on osaline nõustumine,» soovitab Demir. «Seal on teise vajadus rohkem esile toodud. Oled millegagi nõus, mida teine väidab, aga jääd endale kindlaks.»

Huvitav teada: Airiin Demiril on veel üks põnev pool. Agressiivse käitumise asjatundja on Eesti ainus laulev psühholoog. Muusikas väljendab ta samuti oma tundeid. Naudi Airiini hinge puudutavat muusikat siit:

Märksõnad
Tagasi üles