N, 29.09.2022

NAISTEJUTUD ⟩ 3 asja, mida juht iial ei tohiks teha: «Kasutatakse isegi alandust! Ja inimene lubab endaga nii käituda»

Kristina Herodes
, ajakirjanik
3 asja, mida juht iial ei tohiks teha: «Kasutatakse isegi alandust! Ja inimene lubab endaga nii käituda»
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments
Miks juhid käituvad alatult? Sageli ebakindlusest, sooviga oma positsiooni rõhutada. Ja esialgu tundubki, et see töötab! Kuid... Juhtimiskoolitaja ja mentor Lilian Saage ütleb otsekoheselt välja, millisele juhtimisele on töötajatel õigus ning mida arukas juht mitte kunagi teha ei tohiks.
Miks juhid käituvad alatult? Sageli ebakindlusest, sooviga oma positsiooni rõhutada. Ja esialgu tundubki, et see töötab! Kuid... Juhtimiskoolitaja ja mentor Lilian Saage ütleb otsekoheselt välja, millisele juhtimisele on töötajatel õigus ning mida arukas juht mitte kunagi teha ei tohiks. Foto: Hans Thomas Holm

Saade on mõeldud kõigile juhtidele ja igaühele, kelle elus mõni juht leidub. Kuidas olla hea juht ning saavutada tiimiga suuri tulemusi? Milliseid asju arukas juht mitte iialgi ei tohiks teha? Heidame valgust mõlemale poolele.

Kaasaja juhile toovad edu julgus, väärtused ja haavatavus. Kuid on ka hulk käitumisi, mis eduvõimalused ära nullivad – käskimine, kontrollimine ja kriitika. Meeskond vajab selgelt sõnastatud eesmärki, plaani ja südikust. Kui juhil napib tarkust, võib ta tappa töötajates südikuse. Südikuse surm läheb ettevõttele väga kalliks maksma, kuid seda viga teha on äärmiselt lihtne.

Kuula ja heida kriitiline pilk oma tööelule. Leiad rikkalikult kuldaväärt mõtteid, mida isikliku edu nimel rakendada, ja ka ohte, mida vältida. Saates jagab tarkusi juhtimiskoolitaja, mentor ja pereterapeut Lilian Saage. Saatejuht Kristina Herodes. 

Julgus, väärtused ja haavatavus

Juhtimise maailmas on toimunud suur murrang ning mitmed varem tõhusaks peetud tööriistad arvatakse suisa kahjulike hulka. Vaatame neile järjest otsa ja leiame üles meetodid, mis töötavad täna.

«Eilsel päeval tehti tööd läbi musklite, täna läbi aju võimekuse, aga homne maailm kuulub südamega tööle,» ütleb Lilian Saage veendunult. Mida see tähendab? Tänases maailmas pole enam võimalik olla südametu juht, kes ei näe oma töötajaid empaatiaga. See aeg on ümber. «Me võtame kaasa kogu varasema tarkuse ja kogemuse ning liidame sinna juurde haavatavuse, julguse, ühenduse ja inimlikkuse.» Esimese hooga võiks võimupositsioonil olev isik kohe vastu vaielda – milleks inimlikkus? Mul on ju võim, teised peavad mulle alluma. Kuid selle mõtteviisi vead tulevad välja tulemustes. Kui viljeleda käskivat stiili, teevad inimesed täpselt seda, mida neile öeldakse. Nad on tublid käsutäitjad. Kuid nad ei võta kunagi vastutust, ei näita initsiatiivi ega teosta oma tegelikke võimeid. Nad ei paku uusi ideid ega võta riske. 

Kui tulemused hiljem joonele panna, on need targalt juhitud tiimis mitu korda paremad kui autokraatlikult käsitud-keelatud rühmas. Lisaks mõõdetavatele tulemustele on nende meeskondade töörõõm oluliselt suurem, nad on ettevõttele lojaalsemad ning neil on vähem haiguspäevi.

«See on üks suurim paradoks – kui juht annab käskusid, siis täpselt nii palju talle ka tööd tehakse,» rõhutab juhtimiskoolitaja. «Initsiatiivikust, julgust ja võtta riske see juht ei loo. Juhi esmane töö on luua turvaline keskkond avastamiseks ja väljakutsetega toimetulemiseks. Ka eksimiseks.» Just seda tähendab südamega juhtimine – näha talente ning aidata igal töötajal anda endast parim.

«Juht peab looma keskkonna, kus inimesed tahavad meiega koostööd teha ja panustavad parimal moel. Nad on pühendunud, hoolsad, õpivõimelised ja tahavad teha tulemust.»

Saates «Naistejutud» jagab oma tarkusi juhtimiskoolitaja ja mentor Lilian Saage.
Saates «Naistejutud» jagab oma tarkusi juhtimiskoolitaja ja mentor Lilian Saage. Foto: Kristina Herodes

Miks juhid vahel käituvad nii, nagu tark juht käituma ei peaks? Asi on harva pahatahtlikkuses, ehkki vahel tuleb ette ka seda. Enamasti on põhjuseks vähene teadlikkus – inimene ei ole piisavalt küps mõistmaks, millist mõju selline käitumine inimestele ja tulemustele avaldab. Miks mängitakse võimumänge? Näiteks alandatakse teist sooviga ülendada ennast. Seda teeb ainult ebakindel ja nõrk juht, kel on vaja endale lakkamatult tõestada oma positsiooni. Vähese enesekindlusega juhile tundub sageli, et teda ei austata piisavalt ning tal on kombeks suuremat austamist nõuda. Kuid sellist asja käsu peale ei saa. Austuse saab välja teenida sellega, kes inimene on ja kuidas käitub, see tuleb loomulikult. Kuid esimene samm selles on – austa ennast ise, siis austavad sind ka teised. Inimene aga, kes ei oska olla austav oma alluvate või kolleegide suhtes, ei austa tegelikult ka ennast. Tema ise lööb pilti esimese mõra.

Mida juhid ei tohiks teha?

«Peamised põhjused, miks meeskonnad takerduvad ja edu saavutada ei suuda, on hukkamõist, sekkumine või nõu andmine ilma küsimuseta ja see, kui ühise ruumi väliselt jagatakse informatsiooni, mis kuulub ainult meile.» Toome igale neist ka näite. Hukkamõistu puhul on kõige lihtsam näide, et keegi tuleb initsiatiivikalt välja uue idee või ettepanekuga. «Ja selle asemel, et saada reaktsiooni «Oi kui põnev!», ütleb juht: «Täiesti mõttetu lugu. Ära hakka palun. Meil sellisele arutelule kohta ei ole!» Kasutatakse isegi alandust! Juht, kes seda teeb, sageli isegi ei teadvusta selle mõju. Uue idee avaldaja saab kogeda pahameelt, alandust, naeruvääristamist ja väga sageli mõistetakse hukka huumori foonil. Ja sageli inimene lubab endaga nii käituda.» Kuid siin saab ka inimene ise olukorda muuta. Hukkamõistu saab viljeleda ainult siis, kui inimene ise ei astu enda kaitseks välja ja ei ütle: «Palun lubage mul oma mõte lõpetada. See on lubamatu ja lugupidamatu, sellist käitumist ma ei aktsepteeri.» Esiteks on vaja julgust üldse aru saada, et selline kohtlemine on vale.

Kuid vähem ohtlikud pole ka sekkumised ja nõuandmised, kui abi pole palutud. Sõnum inimesele on üks: mina tean paremini! Sind ei saa usaldada, sa ei saa ise hakkama! See alandab ja alavääristab töötajat. Ja ikka on vähe neid, kes enda kaitseks välja astuvad. «Sest konflikt on midagi väga hävitavat,» põhjendab Lilian Saage. «Eesti kultuuriruumis me armastame inimesi, kes ei ole konfliktsed.»

Ja suu lahti tegemine ongi ohtlik. Inimese suhtes, kes heidab ausalt valgust halvale olukorrale, on lihtne võtta hoiak, et tema pole probleemi päevavalgele tooja, vaid hoopis probleemi tekitaja. Selline vaikimine võimaldab juhtimisvigadel jätkuda. «Siin on väga oluline koht ka sellel, kuidas me asju ütleme,» rõhutab mentor. «Kui ma piiri sean ja palun mitte sekkuda, siis olen lahke, viisakas ja austav. Mulle tundub, et see pole meist paljudel ära õpitud – saada aru, mis on minu väärtus ja mis on minu väärikus. Kuidas ma endasse suhtun. Ja niimoodi ma palun ka teistel endasse suhtuda.» Tark juht näeb olukorda aga hoopis teisiti – inimene, kes julgeb anda ausat tagasisidet, on kõige väärtuslikum liige tiimis. See on sinu arenguvõimalus. Kui parim sõber ütleb asju nii, nagu need on, võimaldab see juhina paremaks saada ning targemaid otsuseid teha. 

Saates «Naistejutud» jagab oma tarkusi juhtimiskoolitaja ja mentor Lilian Saage.
Saates «Naistejutud» jagab oma tarkusi juhtimiskoolitaja ja mentor Lilian Saage. Foto: Kristina Herodes

Konflikt on areng, mis otsib väljapääsu

«Konflikt tähendab seda, et me mõlemad peame midagi ära õppima,» selgitab Lilian Saage rahulikult. «See, mis seisab mu tee peal ees, on mu arenguks vajalik. Konflikt on tulnud sulle appi, et sa areneksid, märkaksid ja mõtestaksid. Ja julgeksid enda eest rohkem seista. Selgemad piirid, selgem mõte.» Kui mina saan seeläbi endast paremini aru ja teen selle nähtavaks, siis näita ka sina ennast, et mina saaksin sinust aru. Võimalik, et inimesed jäävadki eriarvamusele, aga see on täiesti ok. See ongi täiskasvanulik viis pidada lugu teineteise arvamustest – mõlemal on lugu omal erineval moel.

Kõige riskantsem olukord juhi jaoks on tekitada meeskonnas meelsus, kus sa ei talu konflikte ega luba eriarvamusi. Kui juht ootab ainult selliseid sõnumeid, mis sobivad tema visiooniga, siis ainus asi, mida ta lubab, on pugemine ja kaasa kiitmine. See on suur risk jõuda hävinguni. Kui grupis kehtib ainult üks arvamus, lülitub välja kogu kollektiivne tarkus ja analüüsivõime ning võib tekkida moonutatud soovreaalsus. Selliste andmete põhjal õigeid otsuseid teha on praktiliselt võimatu.

Need on esimesed kolm asja, mida tark juht teeb: ta lubab ja soodustab ausat tagasidet, ta on uudishimulik ja julge ning kõige tähtsam neist kolmest – austab oma inimesi. «Vääritu juhi käitumine – see on asi, mida kaasaja maailmas enam olla ei tohiks,» rõhutab Saage. «Inimeseks olemine tervikuna. Juhtimine käib läbi südame ja julguse näidata ennast sellisena, kes ma olen ilma hukkamõistu kartmata.»

Kuula kindlasti ära kogu saade – leiad 90 minuti jagu juhtimistarkusi, mis toetavad sind juhina ja aitavad meeskonnaliikmena oodata kvaliteetset, selge visiooni ja tugeva empaatiaga juhtimist. «Kvaliteetne juhtimine on inimõigus,» rõhutab juhtimiskoolitaja Lilian Saage.

Sulle meeldis? Kõik podcasti «Naistejutud» 242 osa saad tasuta järele kuulata siit!

Märksõnad
Tagasi üles