/nginx/o/2016/08/09/5705079t1hdcde.jpg)
Füsioterapeut Vitali Kuznetzov teab, et liiga sageli jätavad inimesed probleemid tähelepanuta ning jõuavad tema juurde alles siis, kui midagi valutab. «Üldiselt võiksid inimesed julgemalt füsioterapeudi poole pöörduda – pinged kaelas ja seljas, ebamäärased valud liigestes – nendega on vaja tegeleda, mitte oodata, et probleemid lahenevad iseenesest,» julgustab spetsialist.
Sille Martma, kes peab lehekülge Brena Fitness, vestles Kuznetzoviga, et teada saada, kuidas ja millal inimesed tee tema juurde leida võiksid.
Kuidas sa jõudsid selle mõtteni, et hakata füsioterapeudiks? Mis sind ajendas?
Keskkooli ajal tekkis mul ootamatu põlveprobleem – ilma kindla põhjuseta tekkis liigestesse loetud tundide jooksul nii tugev turse, et ma ei saanud põhimõtteliselt üldse liikuda, sest põlved lihtsalt ei paindunud. Kukkusin täies pikkuses voodisse ja veeretasin end sealt kuidagi püsti. Perearst saatis mind magnetravisse – mõjus juba esimese korraga. Olin vaimustuses ja hakkasin lähemalt uurima, mis on füsioteraapia. Ja jäingi uurima… Minu enda kogemus on mind suunanud otsima erinevaid võimalusi just põlveprobleemide lahendamiseks.
Füsioteraapia on väga põnev ja lai eriala – siin on ühendatud tervislikud eluviisid, tervise hoidmine, teadmised treeningust, sportlaste võimete parandamisest ja nii edasi. Biomehaanika, füsioloogia ja anatoomia läheb aina huvitavamaks, kui rohkem süveneda.
Mida tähendab füsioterapeudi töö? Millega sa tegeled? Millega inimesi aidata saad?
Lihtsustatult öeldes aitab füsioterapeut inimesed pärast traumat tagasi jalgadele – tegema oma igapäevaseid toimetusi ilma valuta ja takistusteta. Vahel isegi paremal tasemel kui enne vigastust. Näiteks kui inimest vaevab põlvevalu pärast jõusaalis kükkide tegemist, siis mina füsioterapeudina viin esmalt läbi hindamise, et saada selgust, kust ja miks on valu tekkinud. Edasi kasutan vastavalt põhjusele manuaalteraapiat, spetsiifilisi harjutusi, vajadusel korrigeerin küki tehnikat ja nõustan, kuidas edaspidi põlveprobleeme vältida. Teraapiatehnikad, mida ma kasutan ja aeg, mis kulub teraapiale, sõltuvad inimese seisundist, tema probleemist ja eesmärkidest.
Aga aidata saan lihas- ja liigesprobleemide korral – näiteks õla-, kaelapiirkonna pinged, seljavalu, põlvevalu, aga ka operatsiooni või traumajärgne taastumine.
Lisaks aitan sportlastel parandada oma tehnikat ja seeläbi saavutada paremaid tulemusi ning koostan eriprogramme vigastuste ennetamiseks kindlatel spordialadel.
Kas oskad öelda, mis on peamised probleemid, millega Eesti inimesed sinu juurde tulevad?
Kaela- ja õlavaevused. Käib kontoriinimesi, keda on mõjutanud töö arvuti taga. Käivad ka sportlased, kes on endale liiga teinud jõusaalis vale treeninguga – ebakorrektse tehnika või treeningprogrammiga.
Kas oskad öelda, mis on peamised probleemid, millega tänapäeva eestlased sinu juurde tulema peaks, aga nad ei tee seda?
Põlveprobleemid. Õppisin kooli aeg spetsiifilist põlveteraapiat professor James Selfe käe all, kes on põlvevalude ja -kaebustega tegelenud rohkem kui 30 aastat. Ta on maailmas üks juhtivaid spetsialiste. 90 protsenti põlvekaebustest on tekkinud mehhaanilise düsfunktsiooni tõttu. Väga lihtsate sõnadega öeldes tähendab see valesti kontrollitud liigutusi. Need, kes minu poole pöörduvad, on tavaliselt imestunud, et põlve kahjustusi on võimalik ennetada, mitte ei ole vaja oodata, kuni probleemid on väga tõsiseks muutunud.
Üldiselt võiksid inimesed julgemalt füsioterapeudi poole pöörduda – pinged kaelas ja seljas, ebamäärased valud liigestes – nendega on vaja tegeleda, mitte oodata, et probleemid lahenevad iseenesest.
Kas sul on mingeid nõuandeid (nt kuidas istuda, seista jms) «tavainimesele», et neil tekiks vähem vaevusi tulevikus?
Istudes ja ka seistes on väga oluline meeles pidada, et õige rüht ei tähenda, et selg tuleb hoida kramplikult sirge. Õige kehahoiak ei sõltu mitte sellest, kuidas me teadlikult oma lihaseid pinges hoiame, vaid närvisüsteemi tööst. Kui teha füsioterapeudi poolt õpetatud terapeutilisi harjutusi õigesti, siis see paneb keha tööle nii, et korrektse ja tervisliku kehahoiaku säilitamine on lihtne ja loomulik.
Kas on mingi raamat vms, mille iga inimene sinu arvates kindlasti läbi peaks lugema?
Antoine de Saint-Exupery «Inimeste maa».
Kirjelda ühte oma tavalist päeva (hommiku- või õhturutiinid, trenn, toitumine, töö).
Tavaliselt ärkan kell 6. Teen oma asju, joon klaasi vett, vaatan kiirelt uudiseid. Võimalusel treenin alati hommikul varakult – lähen kella seitsmeks trenni. Seejärel söök ja töö. Tööpäev koosneb nii klientide vastuvõtust, ettevalmistamisest kui ka õppimisest ja teadmiste täiendamisest. Tavaliselt kestab tööpäev kuni kuueni õhtul. Viimane söök on kell 19. Söön võimalusel naturaalset toitu. Vahel ei anna mulle rahu ka halvaa – teega on see vahel väga maitsev! Õhtul jalutan koeraga.