Treener ja nõustaja: perioodilist paastumist ma enda organismist hoolivatele inimestele ei soovitaks

Vormiloojate peatreener ja nõustaja Egert Oiov Foto: Erakogu

Kas perioodiline paastumine on midagi, mida võiks igaühele soovitada? Küsisime praktika kohta nõu Vormiloojate peatreeneri ja nõustaja Egert Oiovi käest, kes ütleb, et praktikas ei ole kaalulangetamise eesmärgil vahet, kas süüa kolm või kaheksa korda päevas ning millistel kellaaegadel seda teha.

Kaalu langetamise, tõstmise ja hoidmise juures on võtmetähtusega päevane kaloraaž. Süües vähem kui kulutame, oleme energiadefitsiidis ning seeläbi hakkabki kaal langema. Erinevaid imedieete ja moevoole tuleb ajas ikka ette. Praktikas ei ole kaalulangetamise eesmärgil vahet, kas süüa kolm või kaheksa korda päevas ning millistel kellaaegadel seda teha. Nagu öeldud, loeb päevas ära kulutatud energia hulk ja toidust saadud energia vahekord.

Kui antud «paastumise» puhul langeb koos ära jäetud hommikusöögiga üldine kaloraaž, langeb ka kehakaal – juhul, kui seda teiste söögikordadega suures näljatundes kinni ei mätsita. Samale loogikale on ülesehitatud ka kõik muud samalaadsed «dieedid» (näiteks: ära söö pärast kella 18 õhtul). Probleemiks võibki kujuneda näljatunne, kui peale ärkvelolekut ei ole pikema perioodi vältel midagi söödud. Teadagi ajendab selline näljatunne rohkem ja valimatult sööma, kui näiteks kolme tunni reeglist (söö midagi iga 3h tagant) kinni pidades.

Kehakaalu suurenemist ja vähenemist ei aita paraku reguleerida toiduainete tarbimise jaotus või kellaaeg. Kindlasti ei saa antud «paastumist» soovitada inimesele, kes soovib saavutada maksimaalseid tulemusi. Tugevad jõu- ja vastupidavustreeningud ilma vajaliku energiata hävitavad lihast ning aeglustavad oluliselt taastumist. Kas auto liigub ilma kütuseta? Miks peaks seda tegema siis meie keha?

Seega soovitan kõigil peale ärkamist korralikult süüa, et käivitada süsivesikutega manustamisel maksa glükogeenivarude taastumine. Treenimine ilma söömata on suureks hoobiks kogu organismile. Kindlasti ei soovita nimetatud viisil «paastumist» kellelegi, kes oma organimist vähegi hoolib. Veel vähem inimesele, kelle treeningkoormused on suured ning eesmärgiks lihasmassi või vastupidavuse arendamine. Organism kannatab niisuguseid imenippe välja üpris pikka aega, kuid varem või hiljem hakkavad selle tulemusena tekkima erinevad terviseprobleemid.

Treenerina ei soovita ma kellelegi aeroobsest treeningust täielikult loobuda. Minimaalselt 1-2h nädalas tuleb leida, et oma keha natukenegi liikuma sundida. Olgu selleks siis kas sörkjooks, rattasõit või kiirkõnd – tähtis on hoida kehas rasvamobilisatsiooni mehhanismid töökorras ning treenida/säilitada vastupidavust. Küsitavaks jääb, miks soovitada tänapäevase niigi istuva eluviisi juures veelgi vähesemat liikumist.