Perioodiline paastumine tähendab seda, et sa sööd iga päev samamoodi nagu varem (või siis 250-500 kcal vähem, kui soovid kaalu langetada, aga see pole tänane teema), kuid sa sööd maksimaalselt kaheksa tunni jooksul, mis on n-ö söömisaken.
Näitlikustame: oletame, et sa lähed magama kell 12 ja sa sõid viimati kell 8. Sa ärkad üles kell 7, seega lihtne matemaatika näitab, et sa võid söömist alustada (ehk paastu lõhkuda) varasemalt kell 12. Tundub ulme? Olla viis tundi ärkvel ja söömata?
Jah, alguses tundus nii ka mulle – enam mitte nii väga. Selleks, et üleminek sellisesse elustiili lihtsam oleks, tuleb alustada suuremast ajavahest, ehk siis näiteks selline viiepäevane tsükkel: 10-10-9-9-8.
Esimesed kaks päeva sööd sa kümne tunni jooksul, järgmised kaks päeva üheksa tunni jooksul ja viiendal päeval oledki jõudnud kaheksa tunnini. Eesmärk on see, et sa lõpetaksid söömise iga päev umbes samal ajal, siinses näites kell 9 ning lükkaksid hommikust paastuaega vastavalt vajadusele edasi. Hommikul on mittesöömist (minu arvates) palju lihtsam järgida kui õhtul.
Aga miks seda üldse tegema peaks?
Kuna meie keha peamine energiaallikas on süsivesikud (glükoos), siis neid terve päeva jooksul peale laadides kasutab keha esimesena neid ning ei jõua kuidagi sinu enda kehas olevate rasvavarudeni, et neid energiana kasutada. Kui sa aga annad kehale süüa ainult maksimaalselt kaheksa tunni jooksul (kui suudad, siis ka vähema), jõuab keha mingi hetk paastuseisundisse, kus tal ei ole enam päeva jooksul sisse söödud ainetest energiat võtta ja siis ta lähebki sinu rasvavarude kallale.