Märgid, mis vihjavad, et spordiklubi treening pole päris õige ja kasulik

Tasuta joogatrenn Londonis. Foto: Vida Press

See, et spordiklubi näeb uhke ja peen välja, ei tähenda, et seal alati kvaliteetset teenust pakutaks.

Trenni minnes ei teki tavaliselt kahtlustki, et makstud raha eest ei saaks koormust, mis vastaks oodatule. Enamasti on klubides tööl professionaalsed treenerid, kes sunnivad kliente end pingutama ja teavad, mida räägivad ning ette näitavad. 

Women’s Heath hoiatab, et mõnikord võib minna ka teisiti ja trenni tehes hakkavad silma selged märgid, et treener on asjatundmatu ja pikas plaanis pole mõtet selles trennis edasi käia. 

1. Sulle lubatakse suuri tulemusi lühikese ajaga. Kellele ei meeldiks kuue nädalaga kõhulihaseid nähtavale saada? Aga olgem ausad - inimesed on väga erinevad, nii füüsiliste omaduste kui elustiili poolest. Treener ei saa igaühele garanteerida, et vaid treeningust piisab niivõrd ulmeliste tulemuste saavutamiseks. Selleks mängivad väga suurt rolli ka toitumine, taastumine ja toimetulek stressiga.
2. Treener nõuab, et sa käiks trennis üle kolme korra nädalas. Kui tegu pole võistlusspordiga, ei ole harrastajal tarvis nii palju trenni teha. Muidugi on see klubile kasulik, kuid kui sult nõutakse nii sagedast kohal käimist ja öeldakse, et teisi treeningstiile pole mõtet proovida, on see kindlasti ohumärk, et midagi on valesti. Kuna rühmatreeningutes ei arvestata enamasti inimese eripäradega, ei ole mõistlikku põhjendust, miks peaks keegi tegema ühekülgset treeningut 5-6 korda nädalas. Väga ühelaadne treeningplaan võib kergesti põhjustada ületreeningut. Kui tahad teha rohkem trenni, siis proovi pigem erinevaid võimalusi ja paku oma kehale vaheldust, kuid jäta aega ka taastumiseks.
3. Saal on rahvast täis, aga treenereid on vaid üks. Ettevõtted soovivad loomulikult viia oma kulud miinimumini, kuid mida rohkem on inimesi, seda on rohkem on vaja ka treenereid, et keegi ei jääks omapäi pusima. On rühmatreeninguid (nagu näiteks spinning), kus tõepoolest pole erilist abi vaja, kuid erilist varustust nõudvate treeningute puhul on treeneri abistav käsi hädavajalik.
4. Osaled kõrge intensiivsusega intervalltreeningus, kus intervallid kesatavad rohkem kui minuti. Intervall ei tohiks kesta liiga pikalt, sest vastasel juhul on tegu juba vastupidavustreeninguga. Kuigi ka see on kasulik, ei ole see siiski enam HIIT ja pealegi ei jaksa keegi pikka aega end maksimaalselt pingutada. Teine ohumärk on see, kui puhkepausid on liiga üürikesed või ebaregulaarse pikkusega. 
5. Keegi ei näita ette, kuidas korrektselt varustust kasutada. Pole vahet, kas paned paika stepipinki või pead mööda nööri üles ronima - trenni minnes oled sa maksnud osalustasu ja eeldad, et treening on juhendatud. Olenevalt trennist võib olla vahendeid, mida tuleb enne trenni algust seadistada või vastavalt inimese mõõtudele paika panna. Selle alla kuuluvad ka spinningurattad ja TRX-rihmad. Kui keegi ei märka, et sa oled uus ja vajad abi, siis anna endast häälekalt teada, et sa ennast ei vigastaks ja saaksid trennist maksimaalselt kasu.
6. Sa vaatad ringi ja märkad, et mitte keegi ei jõua sammu pidada. Mõnikord võib juhtuda, et satud trenni, mis ei vasta päris sinu tasemele ja sa ei suuda kõike õigesti järele teha. Aga kui sellega ei saa pea keegi hakkama, on viga tõenäolisemalt treeneris. Hea ja kogenud treener teab, kuidas pakkuda pinget erineva treenitusega klientidele ja pakub vajadusel välja ka alternatiivseid harjutusi.
7. Treener käsib valu ära kannatada. Kerge lihasvalu pärast trenni on normaalne, kuid see ei see ei tähenda, et renn peaks haiget tegema. Kui kurdad valu treenerile ja ta ei võta seda tõsiselt, siis ei hooli ta sinu ohutusest.
8. Su treeneril pole väljaõpet. Tänapäeval võib juhtuda, et treeneriks hakkab ka sarmikas inimene, kel on palju sotsiaalmeediafänne ja värvikas isiksus. On kohti, kus võetakse palgale tantsijaid või näitlejaid, kes meelitavad masse kohale, kuid kel pole tegelikult treeneri haridust ja reaalseid teadmisi inimese füsioloogiast. Kui su tervis on sulle oluline, ei ole mõtet riskida.