Ettevaatust, ergutid!

Foto: Vida Press

Paljud inimesed kasutavad rahunemiseks, lohutuseks või enesekindluse tõstmiseks mitmesuguseid erguteid. Pärast võid aga olla veelgi stressitundlikum ja enesetunne võib olla veelgi halvem, sest lisanduvad süütunne, mure ja ärevus. Erguti kasutamisest saab kahjulik harjumus, sõltuvus.

Usume, et sigaret, tass kohvi, klaas veini või tükk šokolaadi rahustab meid maha. Tegelikult on täpselt vastupidi!

Võid ehk arvata, et muutud erksaks, muidugi muutudki … hetkeks, siis saabuvad kõrvalmõjud ja oled veelgi väsinum, murelikum ja kärsitum ning vajad uut doosi. Ja nii jätkub. Kui päev läheneb lõpule, mõistad ka ise, et su keha ei tunne end ergutite tõttu kuigi hästi. Lisaks sellele oled saanud juurde veel ühe negatiivse emotsiooni – süütunde.

SUHKUR

Kui sööme suhkrut, tõuseb vere glükoosisisaldus ja keha hakkab tootma insuliini, et seda vähendada. Liigse insuliini tõttu väheneb vere glükoosisisaldus liiga palju. Normaalsele tasemele tagasi jõudmiseks hakkab keha tootma adrenaliini. Adrenaliini kõrvalmõjud on närvilisus, murelikkus ja ärevus.

Viimastel aastatel on meie toidu sisse ilmunud hulganisti erinevaid suhkruid ja magusaineid. Fruktoosisiirup, maltodekstriin, viinamarjasuhkur, maisisiirup, aspartaam ja paraguai suhkruleht. Liigsel aspartaamil võib olla kõhtu lahtistav toime. Uutel suhkrusortidel on kehale täpselt sama negatiivne mõju kui tavalisel suhkrul.

Mõned võivad olla isegi ohtlikumad, sest keha ja aju ei suuda neid vastu võtta ega energiaks kasutada, selle asemel jõuavad need maksa, mis muudab need rasvaks.

SUSANI MAGUSAHIMU

Mul on aeg-ajalt suur himu magusa järele. Katsed magusat vältida on olnud tohutult vaevarikkad, sest suhkrut leidub kõikjal. Näen selgelt, kuidas mu magusahimu kasvab, kui olen lõpetanud õhtusöögi ja tahaksin midagi magusat. Eriti tugevat himu tunnen pärast süsivesikuterikka toidu, näiteks makaronide söömist. Aga alati ka pärast rämpstoidu söömist. Aitab see, kui kodus pole ebatervislikke suhkrutooteid, sest on kohutavalt raske neile vastu panna ja neid mitte süüa. Ehkki teadus ütleb, et suhkur ei tekita sõltuvust, tunnetan mina seda küll nii. Kui ma sel hetkel suhkrut ei saa, võin hirmsasti ärrituda, kuid asi on paljuski harjumuses. Vahel võtan selle asemel puuvilja, kaneeliga kohupiima ja mõne banaaniviilu. Kui olen eriti tubli, lähen hambaid pesema, see muide aitab tõesti.

Kui Julia oli väiksem, märkasime laupäeviti, pärast kommisöömist tema käitumises suurt muutust. Ta muutus aktiivsemaks, tujukamaks, kergesti ärrituvaks ja tahtis veel kommi saada. Hea meelega poleks me talle üldse magusat andnud, kuid see polnud nii lihtne.

Tänapäeval on lapsevanemad teadlikumad ja paljud piiravad oma laste suhkrutarbimist. Ent see pole sugugi lihtne. Väga paljud lastele mõeldud toidud sisaldavad ohtralt suhkrut. Laste jogurtid, hommikusöögihelbed ja mahlad sisaldavad sageli rohkem suhkrut kui täiskasvanutele mõeldud sarnased tooted. Probleem seisneb selles, et kuna lapse keha on väiksem, on annused väga suured. Pealegi pole hea alustada päeva suure suhkrutarbimisega. Siis on magusahimu suurem ka päeval. Rootsi toiduamet soovitab piirata koolilapse kommitarbimist 1,5 detsiliitrini nädalas ning juua toidu kõrvale peamiselt vett.

KOFEIIN

Kofeiini leidub kohvis, mustas ja rohelises tees, kakaos ning guaraanas. Jõuliselt suureneb energiajookide tarbimine. Tarbijate hulgas on palju lapsi ja noorukeid. Nende väikesed kehad ei suuda kofeiinikogusega toime tulla ja nad ei ole kofeiiniga ka nii harjunud nagu täiskasvanud. Üledoosioht on väga suur. Lastel võivad tekkida kõrvalmõjud nagu iiveldus, pearinglus, ärevus, südamekloppimine ja lihasvärinad. Kofeiin kutsub esile stressi ning võib põhjustada sümptomeid nagu keskendumisraskused, närvilisus, ärrituvus ja ärevus. Kofeiin stimuleerib kesknärvisüsteemi üleliia palju.

Toiduamet soovitab raseduse ajal kofeiinitarbimist vähendada, kuna suured annused võivad põhjustada raseduse katkemist. Kofeiini segamine alkoholiga võib olla ohtlik. Kofeiin ergutab ja alkohol muudab loiuks, mistõttu ei tunnetata joovet õigesti. Valitseb oht juua alkoholi liiga palju.

ALKOHOL

Alkoholist on saanud meie ühiskonnas äärmiselt aktsepteeritud narkootikum. Kui sa EI joo, peetakse seda suisa kahtlaseks. Alkohol võib kergesti sõltuvust tekitada. Alkoholism on keeruline haigus, millesse haigestunu vajab enamasti abi. Paljud kasutavad alkoholi, et hoogu maha võtta ja end välja lülitada, iseendal on raske aru saada, kust läheb ületarbimise piir. Alkohol ühtaegu võimendab ja tuimendab tundeid. Pikemas perspektiivis suurendab see näiteks ärevust ja süütunnet. Kui tunned, et oled ületarbimise piiril, ära karda otsida abi! Alkohol sisaldab palju energiat, suurendab söögiisu ja himu maiustuste järele.

IMPULSS JA HARJUMUS JUHIVAD

Suhkru-, kohvi-, suitsu- või alkoholiisust on võimalik vabaneda. Sa ju tead, et ei pea kätt kommi või sigareti järele sirutama ega veel üht klaasi veini jooma, kuid teed seda ikka. Miks? Sest kuigi keha annab märku, et peaksid loobuma, on seda liiga raske teha. Me lihtsalt ei taha oma keha kuulata.

Igasugusel ületarbimisel on kindlasti põhjus. See võib olla näiteks millegi eest põgenemine, lohutus, täitmist vajav tühjus, ajutise lõõgastumise viis.

Kõik ergutid pakuvad mingit hüve. Kui sinu hüve on näiteks alkoholist saadav lõõgastus, siis leia mõni tervislikum variant. Kui kofeiin muudab sind erksaks, kuid sooviksid kofeiinist loobuda, siis tee parem väike jalutuskäik.

Püüa leida alati mõni tervislik aseaine, mis annab sama või sarnase tulemuse.

Kui midagi himustame, püüame tugeva tungi tavaliselt alla suruda. Mida enam püüame sellele mitte mõelda või seda mitte tunda, seda suurem on hirm, et me ei suuda himu alla suruda. Siis on aga sellega veelgi raskem toime tulla.

Jälgi selle asemel, mis tunde himu tekitab. Kuidas su mõtted liiguvad? Teed sa endale etteheiteid? Püüad sa end veenda, et pole midagi, kui ainult see üks kord järele annad?

HIMU TEKKIDES

• Mõtle järele, mis muutub paremaks, kui sa impulsile järele EI anna.
• Otsusta oodata kümme minutit, enne kui järele annad. Proovi tunnetada, mis tunde loobumine tekitab.
• Jälgi ja kirjelda tunnet. Seda tunnet tunda on OK. Avastad, et see polegi nii hirmutav.
• Toeta seda tunnet, mitte impulssi teha midagi, mida sa teha ei taha. Kui muutud rahutuks, võid teha midagi muud: jalutada, töötada, kellelegi helistada. Kui väsid ära, puhka või maga veidi. Jälgi, kui palju himu kadumine aega võtab.

Mida enam harjutad, seda paremini sul läheb. Kui suudad vastu panna nii kaua, kuni impulss ja himu kaovad, läheb su elu paremaks. Tunned end siis tugevamana.

Tulevikus, kui tunned, et stress, muretsemine ja ärevus on vähenenud või kadunud, võid mõistagi lubada endale kohvi, teed, maiustusi ja võib-olla isegi alkoholi. Ent kui oled mõnest ergutist olnud ohtlikult sõltuvuses või seda kuritarvitanud, peaksid sellest ilmselt hoiduma ka edaspidi.

Kõige tähtsam on endale teadvustada, kuidas ergutid sind mõjutavad ja kust su piirid lähevad.

Tegemist on katkendiga raamatust «Ela hetkes, stressa vähem», mille autorid on Mats ja Susan Billmark. Raamatu on tõlkinud Evelyn Raju, välja andnud kirjastus Pegasus.