Vitamiinispikker nooruslikult särava naha heaks

Foto: Vida Press

Nahk on meie suurim organ, mida täiskasvanuil on ligi kahe ruutmeetri jagu. See kaitseb meid väliskeskkonna mõjude ja haigustekitajate eest. Nahk peegeldab suurepäraselt ka organismi üldist tervist. Millised vitamiinid on hädavajalikud, et sinu nahk säraks?

Nii vananemise, päikesekahjustuste kui ka haiguste esimesed märgid ilmnevad just nahal. Ka see, mida sa sööd ja mida ei söö, peegeldub sinu nahalt. Vitamiinide ja mineraalide vaegus võib põhjustada erinevaid nahaprobleeme ja kindlad antioksüdandid võivad aidata vähendada päikesekahjustust ja parandada naha olukorda. 

A-vitamiin – hädavajalik vitamiin säilitamaks elastset nahka. Kuigi A-vitamiini vaegust seostatakse kõige enam nägemisprobleemidega, põhjustab selle vitamiini puudus tegelikult ka kuiva nahka. A -vitamiini headeks allikateks on munakollased, piimatooted, maks, apelsinid, kollased puuviljad ja köögiviljad.

C-vitamiin – vajalik moodustamaks kollageeni, mis aitab nahka elastsena hoida. C-vitamiin aitab kaasa immuunsüsteemi normaalse talitluse säilimisele intensiivse kehalise koormuse ajal ja pärast seda.  Heaks C-vitamiini allikaks on tsitruselised ja nendest tehtud mahlad, maasikad, brokoli, tomatid ja paprika. 

E-vitamiin ja seleen: mõlemad kaitsevad rakke oksüdatiivse stressi eest, aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ja nahal elastsena püsida. Kui sul on seleeni ja E-vitamiini süvenenud puudujääk, siis võivad haavad märksa aeglasemalt paraneda ning märgata võib ka juuste mõnevõrra suurenenud väljalangevust. E-vitamiini ja seleeni headeks allikateks on pähklid, seemned, munakollased ja täisteratooted.

Polüküllastumata rasvhapped – Naha tervise jaoks peaks menüü sisaldama eelkõige palju oomega-3  ja oomega-6-rasvhapet, mis on nn «head rasvad».  Need on ained, mis aitavad kaasa nahatekstuuri ja niisutatuse paranemisele. Oomega-3 on tuntud oma positiivse toime poolest südame-veresoonkonnale, liigestele, aju funktsioneerimisele ja mälule, naha ja juuste kvaliteedile, nägemisele ning kogu organismi arengule. On leitud, et suurtes annustes oomega-3 on võimeline langetama vererõhku, «halva kolesterooli» taset ning tõstma «hea kolesterooli» taset veres, parandades ka veresoonte elastsust, vähendades seeläbi südame-veresoonkonna haiguste riski. Kalaõli kasulik toime vererõhule aga ei väljendu, kui nädalas süüakse kuni 3 portsjonit kala. Kui sul nendest ainetest puudu jääb, siis võib sinu nahk kuivaks muutuda ja seetõttu võivad ägeneda naha põletikulised protsessid, ka akne. Samuti kiirendab polüküllastumata rasvhapete vähesus naha vananemisprotsessi. Polüküllastumata rasvhapete headeks allikateks on ennekõike rasvased kalad, nagu lõhe, forell, heeringas, angerjas ja tuunikala, millest on oomega-rasvhapete omastamine organismile kõige parem, aga ka pähklid ja kvaliteetne oliiviõli.

Tsink: Tsingil on põletikuvastane toime, see aitab ka haavadel kiiremini paraneda, tugevdab immunsüsteemi ja aitab A-vitamiini transportida. Esimene tundemärk tsingi puudusest organismis on kriimustuste ning haavade aeglane paranemine. Parimaks tsingi allikaks on mereannid, baklazhaan, päevalilleseemned, oad, tatar, munad, pähklid ja peet.

Raud: raud aitab kaasa haavade kiiremale paranemisele, võitleb juuste väljalangemisega ja annab hea jume. Kui sul on rauapuudus, siis võib see väljenduda kahvatu naha, habraste küünte ja lõhenenud suunurkade näol. Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toidud nagu maks, verivorst, muna, taine veise- ja sealiha, aga ka seemned, rosinad, leib, täisteratooted, tatar, maasikad. Rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene. Ka pikaajaline raua ületarbimine, peamiselt toidulisandite näol, võib olla organismile kahjulik, kutsudes esile oksüdatiivset stressi.

Kuigi neid mikrotoitaineid võib lisaks tarvitada ka toidulisanditena, siis enamiku vajalikust saab kätte ka mitmekülgse menüüga. Lisaks vitamiinidele ja mineraalidele ära unusta ka tervisliku naha põhilist ABCd:

Ära suitseta – Suitsetamine kiirendab naha vananemisprotsessi, kahjustades naha verevarustust, ainevahetusprotsesse, sh hapniku transporti kudedesse. See tähendab ühtlasi ka seda, et suitsetajate haavad paranevad aeglasemalt. 

Maga piisavalt – Krooniline unevaegus peegeldub sinu näonahalt kõige kiiremini – kortsukesed, kahvatu nahk, turses silmaalused ja tumedad ringid silmade ümber. Seetõttu on soovituslik magada öösel vähemalt seitse tundi. 

Joo piisavalt vett – Liiga vähene veetarbimine muudab sinu naha kuivaks, nahk kaotab elastsust ja seetõttu paistavad ka kortsukesed paremini välja. Soovituslikult võiks päevas juua vähemalt 1 liitri vett. 

Kasuta päikesekaitsekreemi – Päike kahjustab nahka, põhjustades kortse ja nahakuivust. Seega tuleks tähelepanu pöörata, et päikesekaitsekreem oleks laia spektriga (nii UVA kui UVB-kiirguse vastu), mille kaitsefaktor oleks vähemalt +15.

Kasuta õiget nahahooldust: Talvine päevakreem võiks olla rasvarikkam kui muul ajal, samas küllaldaselt niisutav ja nahka kaitsvate omadustega. Suure veesisaldusega geele ja õlivabu emulsioone võiks külmakuudel vältida. Külmemate päevade puhuks sobib näiteks Iwostin Sensitia kaitsev talvekreem lipiididega, Physiogel C. R. Rich näokreem, Avene Cold Cream väga kuivale nahale, Avene Trixera pehmendav kreem atoopilisele nahale, Bioderma Sensibio Rich rahustav näokreem või Altermed Panthenol Forte talvekreem.