Näib tõesti nõnda, kui olete tutvunud kolme inspireeriva sportliku inimesega, kelle peale ajahammas justkui ei hakka, kirjutab Kaubamaja ajakiri Hooaeg. Kas Kreeka mütoloogiast tuntud igavest noorust taganud ambroosia on viimaks ometi leitud?
Kas see, kes liigub, jääbki nooreks?
5. oktoober 2010, 08:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldjuhul näevad sportlikud inimesed oluliselt nooremad välja, on tervemad ja positiivsemad. Kolm elurõõmsat spordisõpra Riho Suun, Leo Polt ja Tiina Idavain tõestavad, et isegi kui passi järgi on vanust 50 aastat, tähendab see liikuva inimese puhul kõigest reipa nooruse teist poolaega.
Tiina Idavain: noored, tehke rohkem sporti!
Paljudel rahvaspordiüritustel – triatlonitel, jooksudel ja suusamaratonidel – väga heade tulemustega silma paistnud Tiina Idavainule meeldib treenida kolm korda nädalas ja nädalavahetustel võistlustel käia. «Olen kirglik rahvaspordiürituste külastaja,» ei tee ta saladust.
«Alustasin keskkoolis suusatamisega, lisaks pallimängud ja kergejõustik, et saada mitmekülgne põhi,» räägib Idavain, kes peab kehalise arengu huvides vajalikuks just mitmekesisust. «Kuna olen maal sündinud, aitas heale vormile kaasa ka maatöö.»
Idavain tunnistab, et ehkki tulemused motiveerisid teda eelkõige noorena, pole tal treeningutes tänini suuri pause tulnud, isegi mitte siis, kui lapsed sündisid. Nüüd tiivustab naist sporti tegema soov stressist vabaneda, tõsine argument on ka võimalus viibida meeldivas seltskonnas.
«Käin ka veteranide maailmameistrivõistlustel ja seegi on motivatsiooniks vormis püsida,» nendib ta. «Liikumise suurim autasu on see, et hing püsib noorena ja vaim erksana,» kinnitab Idavain. «Treening ei toimu üksnes spordisaalis, loeb ka igapäevatöö. Kuna töötan Järvamaa RMK-s metsnikuna, saan sealtki hea koormuse.»
Idavain kutsub noori rohkem sporti tegema, sest liikumine on tervise ja ilu pant. «Arvutis on küll palju positiivseid aspekte, aga kõike on vaja tarbida mõõdukalt. Halb rüht ning tervis on liiga soolane hind, et seda maksta!» arvab ta. «Hoidkem silmi, väärtustagem inimsuhteid ja liikugem palju värskes õhus.»
Riho Suun: kõige raskem töö on kontoriinimese töö
Omaaegne maailmaklassiga rattakuulsus Riho Suun, kes võitis 1985. aastal amatööride tippvõistluse, Rahutuuri esimese etapi Moskvas, arvab, et inimene peaks spordi nimel laiskusest üle saama.
«Kõige raskem osa ongi uksest välja saada,» ütleb Suun, lisades, et sageli on viis esimest minutit väga rasked, kuid pingutus on seda väärt. «Liikumine on hea tuju retsept – pärast treeningut on alati super enesetunne.» Trenn toob kehasse meeldiva surina ja kindlustab hea une.
«Olen olnud läbi aja rattamees, kuid talvel, kui lumi maas, meeldib mulle suusatada,» räägib Suun, kes kontoritööga rikkus selja, kuid jõusaalis treenides sai selle ilma operatsioonita taas korda. Kunagise tippratturi hinnangul algavad paljud terviseprobleemid sellest, et inimene elab üksluist elu.
«Kõige raskem töö on kontoriinimese töö – rutiinne eluviis ja passiivsus,» selgitab Suun.
Riho Suun treenib praegu paar-kolm korda nädalas ja mitu korda suurema intensiivsusega kui keskmine tervisesportlane. «Baas on niivõrd tugev all, võin suhteliselt suuri koormusi lubada,» selgitab ta.
«Kuid need, kes alles alustavad, ei tohiks minna üleliiga hasarti, sest see teeb pigem kahju. Liigutama peab, aga seda võiks teha mõnuga! Kui on valus, siis see on märk, mida ignoreerida ei tohiks.»
Just seepärast soovitab endine tipptegija võimaluse korral alati proffide nõuandeid kuulata. Peamine: pärast pikka pausi treeninutega alustades võiks algus olla rahulik, sest muidu võib kasu asemel kahju teha. «Mitte midagi ei saa ruttu!» teab Suun.
Ta lisab, et näiteks kaalu langetamisel pole mõtet ennast näljutada. Ka ei maksa üllatuda, kui kahe-kolmetunniste treeningute järel esialgu kaal tõuseb. «Organism varub vett, see on hea kaal, see pole pekk üle püksivärvli. Ei mingit raketiteadust!» selgitab mees, kelle kinnitusel ei maksa karta ka spordiga seotud keemiat – taastumisvahendeid ja vitamiine. «Ise söön polüvitamiine, magneesiumi, kaltsiumi ja joon pärast suuremat pingutust taastumisejooke.»
Suuni sõnul on pikka aega vormis püsimiseks ülitähtsad soojendus- ja venitusharjutused. «Venituse hetk on magusvalus, kuid sellest mööda ei saa. Venitada peab oskama ja siin sageli oma tarkusest ei piisa,» ütleb tervisesportlane.
Lisaks soovitab sportlik mees inimestel häid raamatuid lugeda. «Lugemine on hea ajaviide, põnevam kui arvutimänge mängida või õlut juua.» Spordi kõrval on ülitähtis ka positiivne ellusuhtumine ja sõprade seltskonnas naljaviskamine. «Milleks kõike negatiivses võtmes käsitleda? Maailma võiks näha läbi huumori prisma!»
Leo Polt: tähtis on ise tahta end järjepidevalt liigutada
«Ma pole kunagi olnud tippsportlane, kuid olen kogu elu liigutanud,» ütleb Leo Polt. Kuna mitmed tema sõbrad-tuttavad on sportlased, on ta lihtsalt sattunud heasse seltskonda. «Tippsport taandus, kuna tervis ütles üles, aga liikumisharrastus jäi,» räägib ta.
«Põhiala on suusatamine, sai ka palju joostud, kuid praeguseks on see asendunud rattasõiduga.» Poldi sõnul on kõik tegelikult imelihtne, peamine, et ise tahaks liigutada. Kui füüsilist vormi pole, ei jõua ka mõttetööd teha. Talvel lumega käib Polt viis korda nädalas suusatamas, muul ajal sõidab rattaga.
«Kui lumi tuleb maha, tuleb kihelus – mitmel pool ootavad ilusad valgustatud rajad, kuhu on mõnus minna,» räägib Polt. Mees peab positiivseks, et rahva teadlikkus spordist on kasvanud ning aina rohkem inimesi võtab osa spordiüritustest. «Võtame kas või tänavuse Tartu maratoni – huvilisi oli nii palju, et kõik ei pääsenudki starti,» toob ta näite.
Leo Polt on väga õnnelik, sest saab sportida koos naisega. Igal aastal võetakse üheskoos ette suusareis, koos osaletakse maratonidel. «Minu suur kiitus naisele, kes on tahtnud alati minuga koos käia! Minu arvates sport liidab paare,» usub mees.