Üheksa tervislikku harjumust, mille võiks 20ndates omaks võtta

Foto: SCANPIX

Kahekümnendad eluaastad on õige aeg, mil elu nautida, oma võimalusi avastada ja teha seda, mis sulle kõige rohkem rahuldust pakub. Samas on need ka õige aeg, mil oma elustiili muuta ja tervislikumad harjumused omaks võtta. Kui sa oled võimeline kahekümneselt oma eluviise paremuse suunas muutma, siis võid kindel olla, et jätkad nende järgimist ka vanemas eas.

Women's Health Magazine pani kirja mõned tervisliku elustiiliga seotud harjumused, mille võiks kahekümnendates eluaastates omandada.

Armu jõutrenni

Kui tahad, et sul oleks üks treeningvorm, millele võid kindel olla, vali jõutreening. Pole vahet, kas eelistad raskusi tõsta või teed näiteks hantlitega aeroobikat, jõutrenn on hea üleüldise tervise heaks. See suurendab lihasmassi, kiirendab ainevahetust, põletab kaloreid, leevendab seljavalu, aitab paremini magada ja võitleb isegi diabeediga.

Joo rohkem vett

Kuigi see tundub olevat loogiline nõuanne, ei joo paljud inimesed päeva jooksul piisavalt vett. Siin on sulle väike nipp: iga kord, kui Facebooki või Instagrami sisse logid, võta lonks vett. Päeva lõpuks oled arvestatava koguse vett ära joonud.

Proovi erinevaid treeninguid

Kui armastad jooksmist, siis see ei tähenda, et peaksid kindlasti ainult jooksmisega piirduma. Su keha muutub liiga mugavaks, kui sa kogu aeg üht ja sama trenni teed ning lõpuks pole treening enam nii tõhus. Iga nädal võiks teha mitut erinevat asja. Treeni raskustega, proovi joogat, mine matkama.

Naudi puhkepäeva

Ära muuda oma harjumuseks teha seitse päeva nädalas trenni, ära isegi ürita seda teha. Nädalas peaks olema vähemalt üks päev, kui sa lubad oma kehal puhata ja taastuda. Vastasel juhul võid endale tõsiselt haiget teha.

Vaheta jooksujalanõusid

Jooksutossud võivad kallid olla, aga tervis peaks sinu jaoks veelgi kallim olema. Kui käid igal hommikul jooksmas samade jalanõudega, siis suureneb jooksuvigastuste risk, selgitasid välja Rootsi teadlased. Kui aga jooksujalanõusid vahetada (sul on jooksmiseks nt kolm paari tosse), siis ei ole vigastuste oht nii suur.

Venita enne ja pärast trenni

3-5 minutist piisab, et end enne trenni korralikult venitada. Kui jätad venitamise vahele, võivad lihased kokku tõmbuda ja suureneb vigastuste oht.

Treening võiks olla päeva loomulik osa

Sa ju pesed hommikuti hambaid? Ja ilmselt mingil hetkel päeva jooksul sa ka sööd, kas pole? Samamoodi võiks trenn olla loomulik päevakava osa, et sa ei hakkaks üldse kahtlema, kas trenniminek on vajalik või mitte. See on sinu päevakavas, koos koosolekute ja kohtingutega.

Pane tähele, mida keha sulle ütleb

Üks parimaid asju, mida sa oma keha jaoks saad teha, on selle kuulamine. Kui paned tähele, mida keha sulle öelda tahab, siis õpid paremini mõistma näiteks seda, millal sul saab süües kõht täis või kui üks või teine trenn ei tekita sinus head enesetunnet.

Tegele jooga või pilatesega

Tee seda oma rühi heaks. Jooga ja pilates aitavad võidelda sellega, et sul ei tekiks selga küüru, mis ohustab kõiki neid, kes päevad läbi arvuti taga istuvad.