Kui treeningule mõtlemine tekitab sinus ületamatut stressi, siis võib olla, et sellest tulenev kasu on väiksem kui kahju.
Kui vihkad trenni, siis kas peaksid seda üldse tegema?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On tehtud uuringuid, mis näitavad, et treeningust tulenev kasu on pöördvõrdeline stressiga, mis tuleb sellest, kui treening on pealesunnitud, kirjutab YouBeauty.
Rottidel tehtud katsed näitasid, et vabatahtlikul ja pealesunnitud treeningul on väga erinevad tagajärjed. Rottide puhul tähendas «vaba treening» vabatahtlikku rattas jooksmist. Jooksurattad olid kogu aeg puuris, neil oli võimalus omal soovil minna jooksma ja lõpetada siis, kui tahtmine tekkis. «Sunnitud treening» tähendas, et eksperimenteerija otsustas, millal, kui kaua ja kui kiiresti rott joosta võis. Rotte juhiti negatiivse stiimuliga.
Millised olid eksperimendi tulemused? Nagu oligi arvata, põletasid mõlema eksperimendi katsealused kaloreid ja nende kehalise võimekuse tase paranes. Erinevused ilmnesid aga psühholoogilises käitumises,ajus ja immuunsüsteemis.
Näiteks olid trennile sunnitud rotid rohkem ärevil ning olid väiksema tõenäosusega valmis uurima uusi kohti. Sellele vastupidiselt vabatahtlikult jooksnud rottidel ärevus ja n-ö õpitud abitus (mis sageli stressiga kaasneb) hoopis vähenes. See väljendus selles, et stressis rotid reageerisid erinevatele olukordadele liialdatud hirmuga ja ei saanud hakkama ülesannetega, mis neil tavaliselt üle jõu ei käinud.
Teinegi rottidel tehtud eksperiment keskendus sellele, et teada saada, kuidas mõjutab vabatahtlik treening ägeda stressiga hakkamasaamist. Nelja nädala jooksul lasti osal rottidest vabatahtlikult joosta nii palju kui nad soovisid. Teised rotid ei jooksnud üldse. Ägeda stressiolukorra peale reageerisid rotid erinevalt. Need, kes said vabatahtlikult trenni teha, said ärevusest kiiremini üle ja nende immuunsüsteem ei kannatanud selle all. Piiratud liikumisega grupi liikmetel läks ärevusest taastumiseks kauem aega ja kannatada sai ka nende immuunsüsteem.
Mida siis teha?
On selge, et positiivne treeningkogemus on seotud positiivsete tagajärgedega tervisele. Negatiivne kogemus on omakorda seotud negatiivsete tagajärgedega. Mõned halvad mõjud võivad olla tingitud füüsilisest stressist, nagu näiteks liiga sage, liiga kauakestev või liiga intensiivne treening. Lisaks võib olla valitud vale treeningmeetod. Teised põhjused on aga psühholoogilised.
Kedagi meist ei sunnita samal moel trenni tegema kui rotte (kui sul pole just eriti närvilist ja agressiivset personaaltreenerit), aga paljudele meist tundub siiski, et oleme sunnitud trenni tegema, sest me kasutame trennitegemiseks negatiivset motivatsiooni (hirm südamehaiguste ees, diabeedi oht, hirm minna veel paksemaks). Trennist loobumine oleks ju läbikukkumine… Kõik see tekitab lõputut stressi ja vastumeelsust.
Selleks, et trenn ei tekitaks negatiivset füüsilist stressi, hoia treeningu kestust, sagedust ja intensiivsust tasemel, mis tundub hea ja mis annab energiat juurde. Kui trenn võtab sult ülejäänud päevaks kogu jõu ja energia, siis treenid tõenäoliselt kas liiga kaua või liiga kõvasti. Kui su treeningprogramm segab uneharjumusi, siis muuda selle kestust, intensiivsust või aega, millal trenni teed. Ohumärgiks on ka valu – kui trenn teeb sulle liiga, pead uurima, kas teed seda õigesti. Kui need muutused olukorda ei paranda, pead ehk valima endale mingi teise ala.
Psühholoogilise poole pealt on väga oluline, et leiaksid endale tegevuse, mis ei oleks sulle täiesti vastumeelt. Kaks suurimat takistust ongi tegevuse tüüp ja intensiivsus. Vali endale ala, mida naudid. Kui sulle meeldib tantsida, siis vali kas mõni tantsutreening, Zumba või aeroobika treening, kus pannakse suuremat rõhku tantsulisele poolele. Kui kodus väljaspool treenimine sulle mingil põhjusel ei sobi, siis proovi võimelda videoõpetuste järgi. Ehk meeldivad sulle hoopis pallimängud? Kui sulle meeldib jalutada, siis jalutagi. Ära sunni end jooksma, ka kõndimine võib olla hea trenn. Kui oled kord harjunud rohkem kõndima, võid avastada, et jooksminegi pole enam nii vastumeelne.
Kui oled leidnud endale spordiala, mida naudid, siis peaksid tegema seda sellise intensiivsusega, mida suudad taluda. Kui enda sundimine mõjub sulle väga halvasti, siis ära tee seda, sest suure tõenäosusega jätad treeningu varsti nagunii katki. Su tervisele mõjub paremini, kui oskad liigutamist nautida. Võid proovida ka intervalltreeningut, mida võib olla kergem taluda. Sinu peamiseks eesmärgiks võiks olla treeningust kasu saamine ja selle nautimine üheaegselt.