Moekunstnik Eva Anders: olge isikupärased!

Eva Andersi looming Foto: Maksim Toome

Moelooja Eva Anders lähtub oma töös eelkõige materjalist, mis peab olema naturaalne ning ka töö käigus kasutab ta tehnikaid, mille abil tekib võimalikult vähe jääkprodukte. Ta teab, et ökoloogilised rõivad ei ole sugugi vormitud või värvitud ning soovitab isikupära ka teistele.

Eva Andersi loomingut iseloomustavad tema sõnul ökoloogilisus, toodete kordumatus ja nende faktuuride ainulaadsus. «Töötan öko-suunitlusega, ainult naturaalse elava materjaliga, kasutan taimseid värve ja traditsioonilisi tehnikaid, kus jääkprodukte on minimaalselt,» teatab ta. «Iga kollektsioon või projekt lähtub minu puhul ennekõike materjalist. Tihti toimivad disainerid aga vastupidi - eskiisist materjali otsinguteni,» nendib Eva ja lisab, et teda viib uute faktuuride ja siluettide juurde tavaliselt kas kangas või materjal.

«Klientidega töötades juhtub tihti ka nii, et pöördudes meie poole, teab klient täpselt, mida ta tahab, aga kui oleme talle demonstreerinud kangast ja selle erinevaid võimalusi, muudab ta kardinaalselt oma valikut,» selgitab ta.

Oma tööd peab Eva Anders ainulaadseks kahel põhjusel. «Arvestades meie töö spetsiifikat, on iga toode omasuguste seas unikaalne ja 100 protsenti korrata seda toodet ei saa,» märgib ta. «Seda esiteks sellepärast, et see on üks meie põhitingimustest, ja teiseks sellepärast, et see on faktiliselt võimatu. Teoreetiliselt on võimalik õmmelda kleiti naturaalsest siidist sama lõike järgi, nagu paljud pulmakleidid ongi, dekoreeritakse seda aga alati käsitsi. Minu praktikas pole olnud veel pruuti, kes tahaks saada võõra kleidi täpset koopiat. Iga naine soovib ju olla kordumatu!»

Inspiratsiooni loometööks ammutab naine enda kinnitusel eranditult ja alati teda ümbritsevast loodusest. Juba varasest lapsepõlvest hakkas ta tegelema käsitööga, sest see oli osa perekonnaärist. Hiljem tegeles ta individuaalklientidega ning mõned aastad tagasi avas oma isikliku stuudio Eve Anders Fashion.

Oma tööd peab ta küll keeruliseks, kuid leiab, et see on samas ka huvitav ja intrigeeriv. «Paljusid tehnoloogiaid, nagu näiteks ketramine ja viltimine, olin sunnitud omandama täielikult algusest, iseseisvalt,» tunnistab ta. «Selleks kulus mitu pikka aastat, läbi sai loetud palju raamatuid, tehtud palju erinevaid eksperimente ja see on veel alles algus...Vill ja siid on imelised materjalid, mis pakuvad pidevalt uusi võimalusi ja väljakutseid. Näiteks õppides tundma taimede maailma ja kasutades taimedest saadavaid värvaineid, võib katsetamisteks kuluda aastaid, sest kombineerimisvõimalusi on tuhandeid.»

Moekunstnik soovitab kõigil, eriti aga tänapäeva noortel, kes tema sõnutsi elavad erinevate brändide ja sünteetiliste materjalide üleküllastumise sajandil, pöörata oma tähelepanu riietuseseme sees olevale sildile, millel kirjas toote koostis. «Erinevalt kogu Euroopast, ei ole öko-teema Tallinnas millegipärast eriti aktuaalne,» märgib ta. «Kuigi kõik tingimused selleks Eestis on ju ometi olemas. Rääkides öko-temaatikast moes, assotsieerub see enamusel millegi vormitu ja värvituga. See ei ole aga sugugi nii,» teab Eva.

Moes domineerib naise kinnitusel alati individuaalsus. «Vähimgi moesuund meie ajastul muutub kiiresti masstoodanguks, individuaalse stiiliga isikupärased inimesed ei jää aga kunagi märkamatuks,» rõhutab ta. «Ärge püüdke olla teiste sarnased! Olge isikupärased!»