/nginx/o/2022/05/31/14590398t1had71.png)
/nginx/o/2012/07/20/1225500t1h952b.jpg)
Psühhiaater-seksuoloog Imre Rammul on paigaldanud alkoholiprobleemiga inimestele tuharanaha alla nn ampulle enam kui 25 aastat. Ta ütles ajakirjas Naised, et kuivõrd naised julgevad tänu ühiskondliku tolerantsi kasvule põranda alt välja tulla faktiga, et meestega võrdne eluvõitlus ajab jooma, jõuavad nad ka rohkem abi järele.
Rammuli sõnul on naiste osakaal kõikidest abiotsijatest siiski alla 10 protsendi. «Kui naisel pole piinlik mehi laua alla juua, ei peaks tal olema piinlikum ka abi järele tulla,» lausus ta.
Füsioloogilise erinevuse tõttu on meeste ja naiste alkoholism natuke erinev – naistel kujuneb see haigus kiiremini, kulgeb raskemalt ja on keerukamalt peatatav. Naistel on alkoholism ka pärilikult püsivamate tagajärgedega.
Rammul ütles, et «ampulliga» naine ei pea kartma rasestumist, sest preparaadi toime on äärmiselt alkoholispetsiifiline, kuid samas fataalne nii alkoholi tarvitanud naisele kui ka lootele.
Psühhiaatri sõnul tullakse abi järele enamasti pärast seda, kui on endale tunnistatud, et probleem on olemas. Selleks peab naine leidma alkoholismi karussellilt maha tulekuks piisavalt motivatsiooni või avaldatakse talle väljaspoolt nii palju survet, et tal pole muud võimalust.
Kui naine on astunud selle sammu, et arstiabi otsida, siis otsustab arst, kas piisab psühhoteraapiast ja tablettidest või tuleb valida karmim meetod: süst ehk rahva suus torpeedo või veelgi radikaalsem ampull. Tuleb arvestada, et ampull on potentsiaalselt surmav ravim. «See on teavitatud nõusolekuga protseduur, mille kohta patsient peab vältimatult andma ka oma allkirja,» ütles Rammul.
Rammuli kinnitusel tuleb arstil hoolikalt kaaluda, kas patsient on ampulli paigaldamiseks sobiv kandidaat või tundub ta olevat selline, kes võib meeleheitehoo käigus siiski pudeli haarata. Kui arst pole patsiendi vapruse suhtes kindel, eelistab ta alternatiive.
Rammul lükkas ümber ka müüdi, justkui ampull harjuks ajapikku alkoholiga. «See on absoluutne vale, mis on tõestatav nii biokeemiliselt kui ka kurbade näidetega elust enesest,» sõnas ta. Ta lisas, et kui inimene on ampulli ja alkoholi koosmõju tõttu surnud, peaksid tema omaksed sellest rääkima, mitte seda maha vaikima.
Sama kehtib ka juhul, kui keegi on napilt surmast pääsenud. Rammuli arvates võiks sel juhul see inimene ise foorumites, sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses rääkida, mis temaga juhtus.