Igaüks kogeb aeg-ajalt halbu öid, aga kui unetus muutub krooniliseks, on see tervisele ohtlik. Ajakirjas PLOS One avaldatud uuringud näitavad, et enam kui 30 protsenti unetusega inimestest seisavad silmitsi ühe olulise riskiteguriga.
KAS TEADSID? ⟩ See on levinuim põhjus, miks inimesed sõba silmale ei saa
Uuringus analüüsiti ligi 8000 keskealise osaleja andmeid, hinnates eri tegureid, nagu vaimne ja füüsiline tervis ning elustiil.
Tulemuste põhjal selgus, et depressioon oli kõige olulisem riskitegur, mõjutades 31,1 protsenti unetusega osalejaid. Vanus ja kehaline aktiivsus olid järgmised olulised tegurid.
Uuringu juhtiv autor Samuel Y. Huang rõhutas, et see uuring eristub teistest selletaolistest, sest lisaks unetuse tegurite uurimisele keskendub see ka tagajärgedele.
Kuidas unetusega toime tulla?
Kuigi unetuse ja depressiooni seose paremaks mõistmiseks on vaja täiendavaid uuringuid, on selge, et uni ja vaimne tervis on tihedalt seotud.
Kui sul esineb nii unetust kui ka depressiooni, on oluline pöörduda arsti või vaimse tervise spetsialisti poole, et leida sobiv ravi, mis toetaks nii vaimset tervist kui ka parandaks und.
Algatuseks võib proovida põhilisi unereegleid: mine magama ja ärka iga päev samal ajal ning väldi õhtuti kofeiini ja alkoholi, mis halvendavad une kvaliteeti.
Lisaks saad oma vaimset ja füüsilist tervist toetada, kui saad hommikul loomulikku valgust, liigud regulaarselt, sööd ja teed trenni iga päev kindlatel kellaaegadel ning õpid stressiga tervislikult toime tulema, vahendab MindBodyGreen.