Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

NAISTEJUTUD «Kõigepealt murra ta selg pooleks!»

Jõuluaja idüll. Foto: Shutterstock
Copy

Ühissaade! Stuudios on koos «Naistejutud» & «Oma tuba, oma luba». Ehk tõeline perelõuna parimas seltskonnas. Räägime, mida jõulude ajal teha ja mida mitte teha. «Kõigepealt murra ta selg pooleks! Seejärel raiu tal jalad otsast ära,» soovitab Madis. Sama sulnilt saade ka jätkub. Meie jõuluepisood on kõike muud kui uina-muina igav. Saab nalja, saab särtsu, vürtsi ja ka mõne päris mõistliku soovituse. Stuudios on «Oma toa» lapsed Triin Palmipuu, Madis Kartau ja Kristina Kostap. Võõrustajaks «Naistejuttude» Kristinka, ehk Kristina Herodes.

Mida teha jõulude ajal?

Pühade ajal kipub paljudes aktiveeruma «tööka eestlase needus», nii et tekib kange kiusatus remonti või miskit muut asjalikku tegema asuda. Kodus ju! See on aga number üks asi, mida me kindlasti ei soovita. Oluline on võtta aega selleks, et olla lähedastega koos. Kuid siin on üks oluline detail - pole olemas reeglit, mis paneks paika, kes need lähedased on. Omade ringi saab igaüks ise valida, südame järgi. Nii perekond, head sõbrad kui niisama mõttekaaslased - kõik, kelle seltsis on loomulik ja mõnus, ongi õige valik. 

«Minu jaoks ei ole jõulud ostupüha või kingituste värk,» kirjeldab Triin Palmipuu oma jõulupidu. «Vaid see on lähedastega koos olemise aeg. Mina teen süüa, sõbrad tulevad külla, šampanjat voolab ja toitu on mägedega. Et keegi ei tunneks ennast üksikuna või kurvana. Et pole Palmi tehtud pasteeti aasta aega saanud - no jõulude ajal saab!»

Loe ka seda: «Ma pole mitte kunagi nii paks olnud kui dieeti pidades!»

Jõuluajal on oluline olla lähedastega - pere võib igaüks endale ise «luua» inimestest, keda me tõesti usaldame ja armastame. Ei pea tingimata olema päritolupere või abikaasa.
Jõuluajal on oluline olla lähedastega - pere võib igaüks endale ise «luua» inimestest, keda me tõesti usaldame ja armastame. Ei pea tingimata olema päritolupere või abikaasa. Foto: Shutterstock

«Sõbrad on ka mõnes mõttes nagu perekond, meie teeme ka nendega ühise jõululõuna,» nõustub Madis Kartau. «Ja alati mina toon lauale jänese! Kui sul on sellist vähe rasvasemat tegelast vaja, siis selle saab Keskturult.» Kuna Madise kuulus jänkupraad valmib aga vaid korra aastas, on tal igal aastal meelest läinud, mismoodi see imeasi õieti käis. Peab isale helistama. Kõne näeb välja nii:

Madis: «Oota, mida ma nüüd tegema pidin selle jänesega?»

Madise isa: «Esiteks murra ta selg pooleks! Siis raiu tal jalad otsast ära.»

Natukene barbaarne tegevus ta küll on, aga hästi tehtud jänes kooreses kastmes on nii hea, et isegi Madise sarnane leebe natuur leiab endast piisaval hulgal kiskja-geeni, et jänku valmistamisega toime tulla.

Jõulujänku. See murdmata seljaga loomake küll Madise köögist ei pärine, aga illustratsiooniks vast ikka sobib.
Jõulujänku. See murdmata seljaga loomake küll Madise köögist ei pärine, aga illustratsiooniks vast ikka sobib. Foto: Shuttestock

Niisiis - jutt käib pealkirjas jänesest, mis on Madise pühadeaja firmaroog läbi aastate. 

«Minu detsember möödub paanika-jaanika osakonnas,» tunnistab Kristina Kostap. Põhjus selles, et tähistamist on eriti tihedasti - lisaks pühadele ka kallima ja lähedaste sünnipäevad.

«Ehk kui sa tarbiksid alkoholi, siis sa oleksid pidevalt vines,» märgib Palmi asjatundlikult. Kuid Kostap ei tarbi. Ta ei tee isegi viinasokke.

Kuula ka seda! Marju Karin: «Ärge muutke ennast odavamaks kui tegelikult olete!» 

Suhtlemine enne sööki

Sageli pöörlevad jõulupühad laua ümber. Aga tasuks meenutada, miks me tegelikult kokku tulime? Suhtlemine on tähtsam kui söömine, nii on pühad oluliselt kergemad ja mõnusamad. Ning selleks, et mitte igavusest liiga palju süüa, tasub ka muud toredat ette võtta. «Alati saab jalutamas käia,» soovitab Palmi. «Meil on traditsioon käia ka mingisugusel jõulukontserdil. Lõuna-Eestis teeme alati surnuaiatiiru ära. Ja põdrapraad on meil termosega kaasas...»

Kui välja minna ei viitsi on imetoredad seltskonna liitjad lauamängud. «Meie mängisime kõik veidi jokkis peaga täiesti hasartselt Jengat,» pakub Triin Palmipuu väärt idee. «Ja oma hindu sõbrale õpetasin jõululauas turakamängu ära. Ta oli absoluutselt vaimustuses!»

«Täiesti absurdselt hea mäng on keha Alias,» soovitab Kristinka. «Kõige parem on võtta muidugi laste oma, siis see ei ole liiga keeruline. Muidu käib üle jõu.» Seletada ainult oma keha abil mõnda lumelabidat, termospudelit või saabast on kohutavalt naljakas nii tegijale kui niisama pealtvaatajatele.

Veel on üks väga hea lastemäng Sabotöör. «Jaa, seda ma olen mänginud,» elavneb Kostap. Tegu on strateegiamänguga, kus on erinevad rollid - osa päkapikke ostib kulda, osa ajab nende plaane nurja. Pakub nii intriigi kui huumorit.

«Mina ainult mängiks, naeraks ja laulaks, mul läheb see söök teinekord isegi meelest ära,» tunnistab Kristinka.

«Aga see ongi nii - teed selle lauatäie toitu valmis, aga rohkem sa sellega otseselt ei tegele,» ütleb Triin. «Ei ole nii, et külalistel on juba neli tiiru reisi ümber maakera ära tehtud, aga minul on alles lokirullid peas ja käterätt üle õla: «Issand jumal, pardipraad nüüd ei mahugi teile!?»»

Kuula ka seda: «Aga siis tuli mu ellu armastus ja sain aru, millest kõigest olen puudust tundnud!»

Mida jaburam mäng, seda toredam. Koos mängimise suur pluss on see, et tegevus ületab nii vanuse, soo kui staatuse piirid, mängus on kõik võrdsed. Ja pole paremat aega aastas kui jõuluaeg, mil üles leida oma lapsikum pool ja lubada see välja mängima. Mõjub nagu ime - jõulustressi võid kohemaid unustada.

Ettevaatust - teeninduspaanika!

Kõige halvem asi, mida jõuludega teha, on panna ennast teenindaja rolli ja lasta sellest tekkida teeninduspaanikal. Kust see tuleb? Lihtsalt sellest, et võtame liiga palju kohustusi enda peale. Tahame olla parimad võõrustajad ja siis külalised tulevad käed taskus ja ainult kritiseerivad.

Ära tee nii! Jaga kohustused laiali. «Siis ei ole keegi keedu-pelmeeni näoga jõululauas, et kohe nõrkne, kohe...» kirjeldab Kristinka. Igaüks toob midagi lauale, pingutab ja panustab just parajal määral ja tulemusena on kõigil tore olla ning jääb jaksu ka koosolemise nautimiseks. 

Kuula ära kogu saade - saad rikkalikult lõbusaid soovitusi, et jõuluajast rohkem rõõmu tunda. Ja muidugi saad ka meiega koos ning meie kulul naerda - stressivabamate jõulude nimel meie seda pahaks ei pane.

Aitäh, armsad kuulajad, et olite meiega taas ühe toreda aasta! Naistejutud on üks Eesti populaarsemaid ja püsivamaid podcaste. Kogu 2022 aasta oleme tänu teile püsinud viie Eesti kõige kuulatavama podcasti seas ning peagi täitub meil 6 aastat ja 300 saadet.

Meie jõulukingitus teile, armsad sõbrad, on LISAEPISOOD: 

«Ma pole mitte kunagi nii paks olnud kui dieeti pidades!»

Naistejutud on Sinu truu sõber - meie ei reeda oma kuulajat kunagi ega puhka kunagi. Oleme taas teie kõrva paitamas ka aasta viimasel päeval. Ja üleüldse igal laupäeval kell 11. Vähemalt midagi kindlat selles ebakindlas maailmas.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 275 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Tule meile koju!

Kas oled Eesti kõige toredama kodu-podcasti juba leidnud? «Oma tuba, oma luba» lubab toppida nina võõrasse kodusse ja toob päevavalgele kõik, mis seal on. Magamistoast köögikapi all peituvate saladusteni. Kuula siit!

Väga meeldis kuulajatele ka julgeid väljaütlemisi täis osa:

Tagasi üles