R, 9.12.2022

ELUMUUTUS ⟩ «Tunnetest on raske rääkida, selle asemel...»

Kristina Herodes
, ajakirjanik
«Tunnetest on raske rääkida, selle asemel...»
Facebook Messenger Twitter Whatsapp
Comments

«Ei ole vaja öelda kõiki asju otse välja. Pigem kaugelt. See soovitus kehtib loomingus,» räägib Airiin Demir. «Psühholoogias on muidugi vastupidi, seal tuleb õppida otsekohesemalt tunnetest rääkima ja julgeda olla aus. Tunnetest on raske rääkida, selle asemel ennast muusika kaudu väljendada on sageli lihtsam. Samuti on muusika kaudu lihtsam oma tunnetega kontakti saada. Inimesed mõistavad kujundeid.» Airiin on Eesti ainus tipptasemel psühholoog, kes tugevaid ja tihti ka valusaid tundeid muusikasse valab.

Miks hakkab ennast tippu töötanud psühholoog ühtäkki muusikat kirjutama? «Minu muusika, mida olen kirjutanud, on seotud väga tugevate tunnetega,» selgitab tänaseni kliinisile psühholoogilina karjääri teinud Airiin Demir. «Eelkõige nad on andnud mulle midagi endale. Sellega, et nad on päris. Ja kui luua midagi, milles on siirus, mis on täiesti päris, siis see puudutab ka teisi. Need laulud on nagu hingemaastike kirjeldused.»

Kui kokku panna targa inimese poolt mõistetud ja mõtestatud tunded ning muusika, saame tunnetekeele, mida on üllatuslikult kõigil lihtsam mõista. Meloodia muudab ka keerukad kõnelused ja sügavad teemad voolavaks ning poeesia lisab edasimõtlemisruumi. «Minu laulud on väga paljudest erinevatest tunnetet, mis meid väga sügavalt puudutavad. Viimane singel on ootusest ja ootuse paljudest erinevatest tahkudest.» Kuula lugu siit:

Tunded ja muusika paistavad küll hästi läbi saavat, aga vaadakem korra sellele suhtele otsa – valdav osa muusikast tegeleb väga kitsa emotsioonide spektriga. Selle osaga, mida loetakse «muusikale sobivaks». Suure osa moodustavad armuvalust ja igatsusest loodud laulud, sekka mõned rõõmulaulud, vihalood või eneseusu taastamise lood. Viimasel ajal on lisandunud noorte maailmavalu ja tumedate tunnete edastajatest artistid. Kuid suur osa tunnetest jääb muusikast üldse kõrvale. Airiin aga ei karda ühtegi emotsiooni – mis temas esile kerkib, see ka muusikalise väljundi leiab.

«Ma üldiselt ei kirjuta laulu mingist konkreetsest tundest,» kirjeldab Airiin. «Mul on see privileeg, et saan lasta lauludel enda juurde tulla. Mul pole vähimatki survet luua, kuna ma pole ainuüksi muusik. Ma usun, et see oskus, mis mul on, ongi kirjeldada tundeid selliste sõnadega, mis viivad emotsiooni teise konteksti. Näiteks sellise lihtsa ja konkreetse tunde puhul nagu kurbus. Ma kirjeldan seda nii, et see puudutab erinevaid inimesi. Ei ole vaja öelda kõiki asju kohe ja otse välja, see jääb pigem kaugeks. Inimesed mõistavad kujundeid.»

Kui rääkida kurbusest, siis pole see sugugi nii lihtne tunne. Mehed tihti ei julge seda tunnet tunda ega endale tunnistada, maskeerivad seda vihaga. Nii võibki jääda mulje, et kurvad on Eestis ainult naised. Neile on kurbus lubatud. Neile ei ole jälle viha lubatud.

Airiin Demir teab, kuidas tunnetest rääkida – pole vaja kõike otse välja öelda, inimesi kõnetavad kujundid palju sügavamalt ja isiklikumalt.
Airiin Demir teab, kuidas tunnetest rääkida – pole vaja kõike otse välja öelda, inimesi kõnetavad kujundid palju sügavamalt ja isiklikumalt. Foto: Erakogu

Airiin Demiri üks suuremaid toetajaid muusikuteel on poetess ja muusik Kristiina Ehin. «Tema mind julgustaski, et muidugi tee,» räägib Airiin. «Ega muusikat kirjutada ja sellega avalikkuse ette tulla on kaks väga erinevat asja. Sõprade toetusel on selle sammu astumisel määratult suur kaal.»

Muusik-psühholoog on märganud, et väljendades tugevaid tundeid muusika kaudu, on võimalik neist paremini aru saada. Ja ka emotsioonidest vabaneda, kui need kusagile peatuma jäävad. Sarnane mõju võib loomingul olla ka kuulajatele. 

«Ma arvan, et muusika kirjutamine tunnete peale on aidanud mul endal kuidagi neid selgemaks saada ja selle läbi ka oma töös paremini tundeid kirjeldada,» mõtiskleb autor. «Eriti just töös noortega on tunnete nendeni viimine päris keerukas ülesanne. Just nende riskinoorteni on muusika abil kuidagi lihtsam tugevaid tundeid viia.»

Airiin Demir ja Kristiina Ehin – kumbki naine ei karda tugevaid tundeid ja mõlemad julgevad ennast ausalt ja uljalt väljendada. Nii muusikas kui poeesias. 
Airiin Demir ja Kristiina Ehin – kumbki naine ei karda tugevaid tundeid ja mõlemad julgevad ennast ausalt ja uljalt väljendada. Nii muusikas kui poeesias. Foto: Kaari Saarma

Teada on, et muusikakeel jõuab mõnikord sügavamale hinge ja seda on lihtsam mõista kui sõnu. Seal on palju mõõtmeid, mis aitavad emotsioone illustreerida ja edasi anda – heliruum, atmosfäär, meloodia, kõla ja palju muud. Emotsionaalne laeng on tugevam ning mõista suudavad ka need, kelle teadvus on verbaalselt piiratud.

«Ma tõesti tunnen, et muusika on selline eneseväljenduse viis, mis väga palju annab muusikule endale ja puudutab korraga inimese väga erinevaid tajusid – selle kaudu on võimalik saada palju sügavam ja mitmetahulisem kogemus.»

Airiin Demir on ainus laulev psühholoog, keda ma tean. «Ma usun, et neid on veel, aga mina tõesti laulan,» ütleb peategelane ise tagasihoidlikult. Psühholoogi ja muusikamaailma koostöö aga loob midagi, mis inimesi tõesti toetab. 

«Tagasiside minu muusikale on olnud peamiselt selline, et see puudutab. Kuid see puudutab inimesi erinevalt – üks ja sama laul äratab ühes kuulaja ühe tunde ja teises hoopis mingi teise. Puudutus on märksõna, mis minu muusikat kõige paremini kirjeldab.»

Märksõnad
Tagasi üles