Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Uinumisraskused: miks on öösiti mured hullemad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Ärkad keset ööd üles ega suuda enam magama jääda, sest su mure on niivõrd painav? Juurdled ja muretsed, kõht juba krampis, ja lõpuks jääd mingil hetkel kuidagi magama. Kui siis paari tunni pärast hommikul üles ärkad, mõtled endamisi, et millest üldse selline agoonia, kui asi pole pooltki nii hull.  

Mõned ei jää isegi magama, teised aga ärkavad keset ööd üles ega suuda uuesti uinuda. Põhjuseks on mured, mis pole ka päeval teab mis toredad, ent pole siiski pooltki nii kurnavad kui öösel. Kõlab veidralt, ent ometi see nii on. Sääsest saab elevant ja väikeses miinuses olevast kontost isiklik pankrot. Selles ülemäärases muretsemises on süüdi hormoonid. Kella kolme ja nelja vahel hommikul on keha madalseisus, kui ta on nii-öelda energiasäästu- ja rahurežiimis, mille vallandab muuhulgas hormoon melatoniin. Iseenesest on asjal mõte sees, kuna keha peab nüüd lõdvestuma ja taastuma. Kui uni jääb aga vahele, võib melatoniinitase depressioonilaadse meeleolu käima lükata, kirjutab Wunderweib. 

Mida teha öiste «muregigantidega»?

Isegi kui selgitus melatoniini kohta on lihtne, ei ole see teaduslikult lõplikku kinnitust leidnud. Inimese unemehhanismid ja hormoonide kokkumäng kehas on nimelt sama keerukad, kui teha ka tegelikult sääsest elevanti. Seetõttu ei olegi probleemi lahenduseks mõni arstim.  

Siiski saab üht-teist ette võtta, kui keset ööd oma äkilise probleemikuhila otsas enam sõba silmale ei saa. Võlusõnaks on «kõrvalejuhtimine.» Mis siin kõige paremini toimib, peab igaüks ise üles leidma. Üks suurtest abimeestest on kuulderaamatud, aga ka kuulus lammastelugemine kannab hoolt selle eest, et mõtlemist meeldivamatele radadele juhtida. Mõningaid inimesi aitab see, kui korra üles tõusta ja käte ning jalgadega paar minutit midagi teha, kasvõi pesu kokku voltida või kodus ringi jalutada.  

Millal tuleks muret tunda?

Tõeliselt problemaatiliseks muutuvad öised ärkamised alles siis, kui nad muutuvad väga sagedaseks või häirivad ka järgmisel päeval heaolu. Sel juhul tuleks minna arsti juurde, kes tegeleb unehäirete ravimisega, kirjutab Wunderweib.

Tagasi üles