Ajakirjas Journal of Research in Personality ilmuva uurimuse kohaselt ei pruugi laialt levinud arvamus nutmise vabastavast toimest alati kehtida – tulemused viitavad, et reaalselt järgnes nutmisepisoodile meeleolu tõus umbes kolmandikul juhtudel.
Nutmine enamasti enesetunnet ei paranda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühholoogid teavad üllatavalt vähe selle kohta, miks inimesed ikkagi nutavad, kuid levinuima seletuse kohaselt muudab nutmine enesetunnet paremaks ning seisukohta paistavad toetavat mitmed sellekohased küsitlused, mille tulemused võivad samas olla kallutatud ühiskonna eelarvamuste suunas, vahendas teadus.err.ee.
Lauren Bylsma otsustas koos oma kolleegidega rakendada nutmise ning meeleolu vahelise seose uurimiseks päeviku meetodit – katses osalenud 97 naissoost tudengit panid igal õhtul 40 kuni 73 päeva jooksul kirja, kas nutmisepisoode esines, mis kontekstis need aset leidsid ning sellele järgnenud tuju muutused.
Tulemused ei toetanud aga laialt levinud arusaama nutmise positiivsest mõjust – valdavalt eelnes igale nutmisepisoodile kahe päeva vältel keskmisest halvem tuju, mis kestis ka nutmisepäeval ning sellele järgneval kahel päeval.
Kuigi 60,8 protsendil juhtudest ei registreerinud osalejad mingit muutust enesetundes, siis ligikaudu kolmandikul juhtudest oli sellel meeleolule positiivne toime – tuju tõusis pigem ühe inimese seltsis nuttes, kui suuremas seltskonnas või üksinda, halvemaks muutus meeleolu umbes 8 protsendi registreeritud juhtumite puhul.