Magneesium on üks tähtsamaid mineraalained, mida organism normaalseks funktsioneerimiseks vajab. Eelkõige on see mikroelement hädatarvilik südame, ainevahetuse, seedimise ja lihaste tööks.
Magneesiumipuudus võib põhjustada tõsiseid tervisehädasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portaal BildderFrau.de annab ülevaate, millised on magneesiumipuuduse sümptomid ja abinõud. Tihti jäävad just esimesed magneesiumi vähesele hulgale viitavad tundemärgid piisava tähelepanuta.
Magneesiumipuudulikkus – esimesed alameerivad sümptomid
Tihti ignoreeritakse tahtmatult esimesi magneesiumipuudlikkusele viitavaid märke, sest need näivad kahjutud. Valulikud jalakrambid öösiti on küll ebameeldivad, kuid hommikuks meelest läinud.
Niisamuti «jooksvad sipelgad» kätel või jalgadel, jäsemete tundetus – need ei tundu olevat ohtlikud, sest mööduvad mõne aja pärast iseenesest.
Loomulikult ei pruugi nad ka mingile pöördumatule lihashaigusele viidata, vaid lihtsalt meie kehale märku anda, et organismis on liiga vähe magneesiumi. Kui sellele lisandub veel püsiv väsimus ja pidev pingesolek, tuleks kiiremas korras perearsti poole pöörduda ja vereanalüüsi anda.
Nende esimeste ohumärkide ignoreerimine viib halvimal juhul tõsise haigestumiseni: pidev magneesiumipuudulikkus kehas võib põhjustada kõrget vererõhku, diabeeti või südame-veresoonkonna probleeme.
Kes on eriti ohustatud?
Magneesium on mineraalaine, mis sõltub oluliselt inimese enda eluviisist. Kuna organism on võimeline igapäevaselt ainult murdosa vajalikust magneesiumikogusest talletama, on magneesiumipuudus kerge tekkima.
Kõige enam põhjustavad magneesiumipuudulikkust valed toitumisharjumused. See puudutab ka dieeditajaid, kes end toiduga liialt piiravad.
Ohus on ka need, kes end trenniga hingetuks rassivad, antibeebipille võtavad ja stressirikast elu elavad. Samuti peaks magneesiumipuudulikkust kahtlustama, kui on vajadus üleliia vett tarbida.
Tuleks tähele panna, et mõned ravimid pärsivad organismi võimet magneesiumi omastada. Vajadusel tuleks kindlasti konsulteerida apteekri või arstiga.
Mida teha, kui kahlustad magneesiumipuudust?
Oletamisest ei ole kasu. Kui kahtlustad, et sul võib olla magneesiumipuudus, pöördu arsti poole, kes oskab vastavaid ravimeid soovitada.
Muidugi on parim ravim ennetamine. Saksa Toitumisliit (DGE) on kindlaks määranud magneesiumi soovitatava päevase koguse: 300 mg naistele ja 400 mg meestele. Konsulteeri arstiga, kui ootad last või imetad, sest sel juhul võid rohkem magneesiumi vajada.
Magneesiumirikkad toiduained
Kõige rohkem magneesiumi (rohkem kui 100 mg 100 g kohta) sisaldavad erinevad täisteratooted ja aiasaadused: leib, kliid, kaerahelbed, kaerajahu, pruun riis, köögiviljad (eriti rohelist värvi), seesami-, päevalilleseemned, pähklid, oad ja herned.
Toiduained, mis ka üsna palju magneesiumi (20-100 mg 100 g kohta) annavad, on järgmised: liha, kala, piim ja piimatooted, juurviljad (v.a. banaanid), spargelkapsas, mädarõigas, peakapsas, till ja tavaline kooritud riis.
Ka mõnesse mineraalveesse on lisatud magneesiumi. Osade firmade tooted sisaldavad üle 80 mg magneesiumi ühe liitri kohta.
Muidugi ei tohiks ka teise äärmusesse kalduda ja üleliia magneesiumi tarbida. See põhjustaks jälle teisi kaebusi. Pigem jälgi pidevalt oma keha ja murede korral pöördu arsti poole.