Tallinna Pallipõnni lasteaia õpetajad Anneli Laursoo ja Eliko Tippi kirjutavad Õpetajate Lehes, miks on lastele vaja päevast und.
Kas lasteaialapsed vajavad päevast und?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palju on arutletud, kas lasteaiaealised lapsed peaksid päeval magama või mitte. Sageli on lapsevanemad mures, sest laps ei taha päeval magada, kuid lasteaia päevarežiim näeb seda ette.
Lasteaias on lõuna ajal vaikne tund. Kella 13–15 on lapsed voodites – magavad või on lihtsalt pikali. Sel ajal ei toimu rühmaruumis kärarikast tegevust, on vaikne ja rahulik.
Kuni kooliminekuni veedab laps umbes poole ajast magades. Unel on lapse elus tähtis roll – see taastab jõudu ja laseb lapsel nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui ka vaimselt puhata. Mida aktiivsem on laps päeva jooksul olnud, seda suurem on tal vajadus ennast välja puhata ja jõuvarusid taastada.
Iga laps vajab puhkust
Uni aitab tasakaalustada lapse närvisüsteemi ning mõjutab lapse arengut. Unes elab laps läbi ärkvel olles ja mängides kogetut ning une ajal kinnistuvad kogemused ja uued teadmised. Magades eraldab aju olulise ebaolulisest ja viib info lühiajalisest mälust pikaajalisse.
Une ajal puhkab kogu organism ja taastub kaotatud energia. Seepärast on väga oluline, et täiskasvanu võimaldaks lapsele päeva jooksul pisut puhkust, rahu, vaikust ja/või häirimatut und.
Vahel on aga lapsed ise päevase une suhtes negatiivselt meelestatud. Sellisel juhul peab täiskasvanu kehtestama lapsele kindla režiimi ja pane-ma lapse voodisse alati ühel ja samal kellaajal, et tekiks rutiin. Mida noorem laps, seda tähtsam on kindlast päevakavast (ja unerežiimist) kinni pidada.
Magamamineku saab lapse jaoks meeldivamaks muuta talle unejuttu lugedes, unelaulu lauldes või seda plaadilt lastes. Üldjuhul ootavad lapsed unejuttu väga, eriti kui see on järjejutt (mis juhtub edasi?).
Osale lastele on magamise ajal kaisulooma või tekikese kaisus hoidmine väga oluline, seda peaks kindlasti võimaldama, see aitab uinuda. Rutiin tekitab lapses turvatunde.
Täiskasvanu suunamine ja järjepidevus on siinjuures väga olulised. Samamoodi on tähtis täiskasvanu positiivne suhtumine lapse päevasesse magamisse, uneaega ei tohi rakendada karistusena.
Päevase une vajadus on individuaalne. Mõnele lapsele piisab ühest tunnist, teine vajab mitut. Magamine ja puhkamine mõjutab lapse tujusid, käitumist, tähelepanelikkust, keskendumis- ja õppimisvõimet ning loomulikult ka last ümbritsevaid inimesi.
Pahuras tujus oleva (unise, magamata) lapsega ei ole kerge suhelda ega mängida. Nii tekivad kergesti konfliktid teiste laste ning ka täiskasvanutega. Kui laps on aga päeval veidi maganud ja end välja puhanud, on ta ka õhtupoolikul teadmishimuline ja täis mängulusti.
Puhanud laps on kompromissialdis, koostöövõimeline, endaga rahulolev ning valmis mängides uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi omandama. Õige on ka ütlus, et magades lapsed kasvavad, sest just une ajal aktiviseerub kasvuhormoon. Rahulikku und!