/nginx/o/2011/05/05/572471t1he481.jpg)
Gümnaasiumi ajal kooselu alustamine ei ole enam ammu mingi uudis. Mõned eesrindlikumad koolid on loonud noortele emadele isegi eraldi klassid. Kuidas aga teismeliste kooseludega lepivad nende vanemad, kirjutab uus ajakiri Psühholoogia Sinule.
Ema, ma läksin mehele!
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
5. mai 2011, 14:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ilmselgelt ei ole ükski ema või isa oma lapse tulevikust unistades näinud seal ette stsenaariumi, kus tütar 14-aastaselt peikaga kokku kolib või poeg juba 16-aastaselt isaks saab. Kuid elu käib keerulisi radu pidi ning lastel on omad soovid ja tahtmised.
Mis siis ikkagi ette võtta, kui võsuke ühel päeval otsustab, et tema on nüüd valmis armsamaga leivad ühte kappi panema?
Kooselu nädalavahetustel
Kolmeaastase pisipoja ja teismelise tütre emal Helenil just nii juhtuski. 14-aastane tütar Elis ütles emale, et tema boyfriend, 17-aastane Tõnis tahaks hakata osaliselt nende juures elama.
Plaan alustada kooselu tekkis noortel sellepärast, et elati eri linnades ja armastajad ei suutnud kaugsuhet taluda. Elukorraldus jäi siiski täies mahus muutmata: poiss käib koolis edasi oma kodukohas Saaremaal, kuid nädala teise poole veedab ta Elise peres Tallinna lähistel.
Helen võttis seisukoha, et noortele «mõistust pähe panna» pole vaja, kuigi ta tunnistab, et algul ehmatas ta küll. «Kui nad valisid selle tee, et tahavad lapsepõlvest välja astuda, siis ma aktsepteerisin seda,» ütles ta.
Kas on siis vaja nii varakult kooselu alustada? Helen vastas sellele küsimusele diplomaatiliselt: «Noored on erinevad, elu ja lapsepõlveolud on erinevad. Üldiselt aga ei näe ma põhjust, miks vastu seista. Loomulikult on kusagil piirid – vanusepiirid –, kuid meie pere puhul mängis rolli seegi, et poisslaps on pärit saarelt ning juba ainuüksi vahemaa tõttu oligi nagu iseenesestmõistetav, et nädalalõppudel ööbib ta meil.»
Elise isa olukorda nii stoiliselt ja leplikult ei võtnud ning ütles lühidalt, et tütre kooselu algusesse suhtus ta mitte just kõige positiivsemalt. Väimehega võttis isa ette ennetava vestluse ja meestevahelise jutuna pandi paika, mida tohib ja mida mitte. Mehe sõnul aeti juttu siiski sõbralikult, mitte näppu viibutades, sest väimees-poiss tundub olevat üsnagi mõistlik ja arusaaja.
Loe pikemalt teismeliste kooselu teemadel ja tutvu psühholoog Kadri Järv-Mändoja soovitustega teismeliste vanematele ajakirjas Psühholoogia Sinule.
Hea lugeja, mida arvad Sina teismeliste kooselust ja kas saad rääkida enda või oma laste kogemustest?