Stress võib avalduda väga erineval viisil. Stressile on iseloomulik nii tujukus ja ärevus kui ka füüsilised sümptomid nagu väsimus, valu või kehakaalu tõus. Kuid on veel märke, mis võivad viidata stressile.
10 ebatavalist märki sellest, et oled stressis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Huffington Post on välja toonud 10 vähemlevinud märki stressist.
- Su lihased on pinges. Kui tunned, et sul on kael või selg kange, võib asi olla stressis. See tuleneb sellest, et kanname õlgades ja kaelas palju pinget ja see võimendub just stressisituatsioonis. Selle puhul aitab massööri juurde minek.
- Sa oled janune. Kui oleme stressis, võivad neerupealsed ära väsida ja tekitada teiste kehahormoonide kõikumist, nagu ka hormooni, mis vastutab keha vedelikutaseme eest. Seega võib pidev janu viidata stressile.
- Sul on peavalu. Pinge, mis koguneb kaela ja selga võib väljenduda lõpuks peavaluna. Selle vastu aitab peavalutablett.
- Sa higistad. Pidev higistamine on seotud liigse ärevuse ja stressiga. Proovi hingata sügavalt sisse ja välja või kuula rahulikku muusikat.
- Sul langevad juuksed välja. On haiguseid, mis võivad põhjustada juuste välja langemist. Näiteks kui immuunsüsteem ründab karvanääpse. Sel juhul pöördu arsti poole, kes saab sulle kirjutada vastavaid ravimeid.
- Sul on kõht lahti. Ärevus ja stress põhjustab seedesüsteemis häireid ehk pidev kõhulahtisus võib olla tingitud stressist.
- Sul on külmetuse sümptomid. Stress võib vallandada kortisooli – hormooni, mis kaitseb keha valu eest, kuid see kestab ainult hetke ja pärast seda võid tunda jällegi valu, mis stressi puhul võib olla pidev.
- Sul on probleemid hammastega. Stress võib väljenduda ka hambaprobleemides.
- Sa võtad, kas palju alla või juurde. Stress võib tekitada kaalulangust või vastupidi, liigset söömist. Proovi jälgida tervislikku dieeti ja vaadata, mida sööd.
- Sul on mäluprobleeme. Krooniline stress võib tekitada mäluhäireid, eriti mõjutab see ruumilist mälu.