/nginx/o/2016/06/01/5458855t1he371.jpg)
/nginx/o/2016/12/29/6211899t1h39ff.jpg)
Kui emad ütlevad, et nad on valmis oma pere nimel ükskõik mida tegema, siis on parem seda uskuda. Pennsylvanias Eastonis elav Karen Klein pidi oma pere päästmiseks kõndima ligi 42 kilomeetrit tuisus ja lumetormis ning selleks kulus tal 30 tundi.
Uskumatu lugu: vapper ema matkas 30 tundi lumetormis, et päästa oma pere
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karen, tema mees Eric ja nende 10-aastane poeg Isac otsustasid pärast puhkust Las Vegases sõita läbi Suure kanjoni Arizonas. GPS juhatas perekonna Suure kanjoni põhja pool olevale teele, mis oli suletud, sest piirkonnas olid väga talvised ja rasked ilmastikutingimused. Seepeale otsisid nad teise tee, mis viis neid metsa, mille teed olid kinni tuisanud ja kui nad üritasid ümber pöörata, siis nende auto jäi kinni. Kuna lund sadas kõvasti ja väljas oli tõsine torm, siis otsustasid Karen ja ta abikaasa, et arvestades naise ellujäämisoskusi ja sportlikku tausta triatleedi ja maratoonarina, siis tal on kõige paremad oskused, et tormis vastu pidada ja abi kutsuda, vahendab Mnn.
Teekond
Karen asus teele ilma korraliku varustuseta, tal oli ainult paks talvejope ja kootud müts. Naine arvas, et ta jõuab paari tunniga lähimasse inimestega asustatud punkti, aga lõpuks matkas ta tormis ligi 30 tundi. Karen rääkis päästjatele, et teekond oli väga kurnav, sest mõnes kohas oli lund peaaegu meetri jagu ning selleks, et ellu jääda, pidi naine oma uriini jooma ja männiokkaid sööma.
«Ma teadsin, et kui ma jään magama, siis ma külmun surnuks,» rääkis Karen uudisteagentuurile. Pärast 30 tundi ja 42 kilomeetrit leidis naine viimaks metsavahi onni. Ta lõi väikese maja akna sisse ja ronis sinna sooja.
Samal ajal autos
Tema mees teadis, et asjad on halvad ja ta otsustas koos pojaga auto hüljata ja ronida kõrgemale, et leida telefonilevi ja kutsuda abi. Kui päästjad kuulsid, et naine on ikka veel kadunud, siis hakati teda kiiresti otsima, sest ilm tõotas veel hullemaks minna.
Päästjad leidsin Kareni kägaras metsavahionnist, ta oli väsinud ja veepuuduses. Terve perekond viidi haiglasse suurest katsumusest kosuma. Naine ütles, et ainult see, et ta peab oma perekonna päästma, sundis teda edasi liikuma. Tema ellujäämisoskused ning füüsiline vastupidavus päästsid ta kindlast surmast.