:format(webp)/nginx/o/2014/06/10/3105504t1hf645.jpg)
Pikaajaline seismine, istumine või päev otsa kõndimine võib põhjustada mitmeid tervisehädasid ning pehmete kudede vigastusi. Inimestel, kel tuleb päev otsa ühe koha peal istuda või vastupidi, päev otsa jalgadel olla, on sagedasteks vaevusteks jalatursed: veresoonte laiendid, villid, alaseljavalu ja põlveprobleemid.
Kas oled märganud, et jalad väsivad kiiresti, tunduvad rasked nagu pakud ja päeva lõpuks lausa valutavad? Lisaks on jalad turses ja sääremarjad tõmbuvad tihti krampi? Apotheka farmatseut Kerli Valge annab soovitusi, kuidas olukorda leevendada.
Veenilaiendite tekkimine on seotud geneetilise eelsoodumuse ja hormonaalse kõikumisega. Harvad pole juhud, kus esimesed võrgud või veenimügarikud jalgadel on nähtavad juba teismelisena. Veenilaiendite tekkimist ei ole võimalik ära hoida. Küll aga on võimalik vaevusi leevendada ja haiguse süvenemist aeglustada. Mida selleks teha?
1. Jalaveenide diagnostika
Erinevates apteekides viiakse läbi jalaveenide diagnostikat, millega saab ülevaate jalaveenide olukorrast ja veenilaiendite tekkimise tõenäosusest. Jalaveenide tervislik seisund aitab hinnata veenilaiendite tekkeriski, andes seega võimaluse ennetada kaasnevaid tüsistusi ja veenilaiendite süvenemist. Kui jalgades esinevad krambid, raskustunne, turse või ka näiteks valu, saab veenidiagnostika abil hinnata, kas selle põhjuseks võiks olla veenide funktsioneerimise häire. Kogenud apteeker oskab diagnostika läbinutele soovitada, mida ette võtta, et haiguse süvenemist aeglustada.
2. Oluline füüsiline aktiivsus
Oluline on füüsiline aktiivsus, eriti jalgade liigutamine. Kindlasti võiks regulaarselt harrastada kepikõndi või ujumist, kontoritöötajale on abiks ka igapäevane jalutamine – see on hea viis jalgade verevoolu intensiivistamiseks. Istuva töö puhul on oluline järgida, et seismine vahelduks võimaluse korral ka istumisega ning liikuda tuleks nii palju kui võimalik. Võimalusel tuleks iga 30 minuti järel kehaasendit muuta ja ennast liigutada.
Verevoolu parandamiseks aitab jalgade kõrgemale tõstmine, eriti hea, kui jalgu saaks tõsta südamest kõrgemale – näiteks lamades jalad padjale asetada või töölt koju jõudes olla 10 minutit diivani ees põrandal selili, jalad diivanile asetatuna.
Seistes tasuks hoida ühte jalga teisest pisut eespool ja mitte hoida jalgu kõrvuti, jälgida tuleb, et keharaskus oleks jagatud mõlemale jalale võrdselt. Vältida tuleks seismist toetudes ühele jalale rohkem kui teisele. Abi saab ka spetsiaalsetest harjutustest, näiteks aegajalt pöiale tõusust, varvastega asjade «haaramisest» – ka need soodustavad vere tagasivoolu jalgadest.
Lisaks peaks jälgima, et keha saaks piisavalt vedelikku, vähendada võiks soola tarbimist.
3. Abi apteegist
Kindlasti tasuks proovida spetsiaalseid tugisukki, sukkpükse ja põlvikuid, millest on abi venoosse puudulikkuse, krooniliste tursete ja veenilaiendite korral. Tugisukad aitavad kaasa verevarustuse parandamisele, olles tugevamad pahkluu osas ning nõrgema survega reie osas. See aitab suunata verd südame suunas ning vältida vere kogunemist veenidesse.
Kindlasti võiks tugisukki kanda ka mehed, kes on selle murega kimpus. Scudotexi sukatoodete valikust sobivad turseid ennetavaks kasutamiseks sukad rõhuga 15–18 mmHg. Keskmise 19–22 mmHg rõhuga sukatooted on pigem mõeldud inimestele, kellel on veeniprobleemid, tursed ja veenikomukesed tekkinud, sest annavad jalale märksa tugevama surve.
Seespidiseks kasutamiseks leiab apteegist spetsiaalselt pindmiste veresoonte tugevdamiseks ja nende seinte läbilaskvuse vähendamiseks preparaate. Need tooted aitavad leevendada jalgade turse probleemi.
Välispidiseks kasutamiseks on mõeldud jahutavad mentooli sisaldavad külmageelid või spetsiaalselt pindmistele veresoontele põletikuvastast mõju avaldavaid taimseid ekstrakte sisaldavad geelid.
Kui probleem on tõsine, tuleks omavahel erinevaid võimalusi kombineerida ja tarvitada näiteks nii seespidiseks kui ka välispidiseks kasutamiseks mõeldud tooteid paralleelselt ja kandes spetsiaalseid tugevama rõhuga tugisukkasid. Alati on kergem tegeleda probleemi ennetamisega kui tagajärgedega.