/nginx/o/2016/09/29/5898635t1ha7e1.jpg)
Kõige sagedasem diabeedi põhjus on tõenäoliselt ebatervislik toitumine ja vähene liikumine, mis viivad lõpuks kaalutõusu ning rasvumiseni. Arvatavasti on paljud meist kursis, et diabeet on krooniline haigus, mille tõttu kõhunäärme insuliinitootmine on puudulik ja insuliini toime kudedes nõrk. Haigus väljendub püsivalt kõrge glükoosi (ehk veresuhkru) tasemena veres ning tekivad häired nii süsivesikute kui rasvade ja valkude ainevahetuses. Diabeet võib aga viia raske silmahaiguseni.
Peale selle, et diabeet on tugevalt elukvaliteeti mõjutav haigus, võib see tuua endaga kaasa ka teisi tõsiseid terviseprobleeme. Kas teadsite, et pikaajalise suhkruhaiguse tõttu võivad inimest ohustada rasked silmahaigused nagu võrkkesta kahjustus (diabeetiline retinopaatia), katarakt ja glaukoom?
Tasub teada ka fakti, et diabeet võib vahel tekitada ajutisi nägemisprobleeme, mis on tingitud veresuhkru tõusust. Kõrge veresuhkur tekitab silma erinevate kihtide turse, mis võib muuta nägemise uduseks. «Selleks, et taas selgelt näha, tuleb veresuhkur normi väärtuste piiridesse saada. Vahel võib kuluda isegi kaks-kolm kuud pärast veresuhkru normaliseerumist, enne kui nägemisteravus taastub,» ütleb KSA Silmakeskuse silmaarst dr Ants Haavel.
Kindlasti ei tohi aga unustada, et just pikaajaline suhkruhaigus (rohkem kui kümme aastat) võib kahjustada silma võrkkestas olevaid väikeseid veresooni, mistõttu nägemine halveneb ja võib lõpuks täielikult kaduda. Kõige enam levinud diabeetikute silmahaigus ongi diabeetiline retinopaatia, mille käigus silmapõhja veresooned muutuvad, võivad lekkida või täielikult sulguda. «Haigus kahjustab tavaliselt mõlemat silma. Areng on märkamatu ja alguses ei häiri see enamasti nägemist. Arenenud staadiumis aga põhjustab diabeetline retinopaatia ravimatuid nägemiskahjustusi, hullemal juhul pimedaks jäämist,» selgitab dr Haavel.
Nägemisteravuse halvenemine võib diabeetikul aga olla hallkae (katarakti) sümptomiks. Kuigi kõigil eakatel võib tekkida katarakt, on diabeetikutel oht selle haiguse avaldumiseks palju nooremas eas ning ka selle areng on märksa kiirem kui mittediabeetikutel.
Silmasisese rõhu tõus võib diabeetikul põhjustada glaukoomi, jällegi üht diabeediga kaasnevat silmaprobleemi. Silmarõhu tõusu tõttu võivad kahjustuda silma närvid ja veresooned ning tekitab nägemises muutusi.
Diabeetik peab silmade tervist jälgima erilise hoolega
Kui oled teadlik oma haigusest (diabeedist ja selle võimalikest tüsistustest), on väga oluline kontrollida oma silmade seisundit silmaarsti juures vähemalt kord aastas. Hea nipp selle meeles pidamiseks on näiteks kinnitada endale, et igal aastal oma sünnipäevakuul on aeg kontrollida oma silmi ehk külastada silmaarsti.
Kontrolliminek on tähtis seetõttu, et ise ei pruugi muutusi silmades väga kergesti tähele panna. Inimese enda hinnangul võib silmade tervis olla hea, kuid samal ajal toimuvad tegelikult muutused silmapõhjas või silma eesmises osas ja on tarvis alustada ravi.
Võimalikud tõsised silmahaigused on probleem, mis teeb muret tõenäoliselt igale diabeetikule. Siiski ette näha, kas, mil määral ja kui ruttu nägemise halvenemine või hoopis kaotus tekib, on võimatu. Päris kindlasti aitab muret kahandada aga regulaarne kontroll, sest just see (ning vajadusel laserravi) aitavad pöördumatute kahjustuste teket varakult avastada ja edasi lükata. Ning muidugi on tähtis hoida põhihaigus võimalikult hästi kontrolli all, mis tähendab, et diabeedi puhul aitab veresuhkru ja -rõhu stabiilsena hoidmine silmaprobleeme ennetada.
Tervislik eluviis ja toitumine on eduka profülaktika ning ravi alus
Kui 1. tüüpi diabeedi korral on ainuvõimalik ravi insuliini süstimine, siis 2. tüübi korral alustatakse ravi enamasti suukaudu võetavate tablettidega ning muudetakse elustiili (tervislik toitumine, kehakaalu langetamine, füüsiline aktiivsus). Diabeedi 2. tüüpi esineb umbes 90 protsendil erinevatest diabeeditüüpide juhtudest ja sageli on see põhjustatud just valest elustiilist. 21. sajandil on selgeks saanud, et 2. tüübi diabeet samuti nagu hüpertooniatõbi on 95 protsendil juhtudel inimese oma enda vaba valik, st muutes toitumist ja elustiili ütlete nendele haigustele igaveseks hüvasti.
«Eduka profülaktika ja ravi nurgakiviks on 2. tüüpi diabeedi puhul õige toiduvalik. Kehakaalu vähendamine ülekaalu korral ja piisav liikumine aitavad leevendada haiguse kulgu,» räägib dr Ants Haavel. Ta lisab, et diabeetiku menüü sobib igale tervisliku eluviisi harrastajale, loobuda tuleks suures osas loomsetest valkudest (liha, kala, muna ja piim ), piirama peaks kiirete süsivesikute tarbimist, mida leidub palju näiteks karastusjookides, maiustustes, saiakestes, kookides, ning ka suure tärklisesisaldusega toitude, nagu valge riis ja pastatooted, tarbimist. Sellised toitumispõhimõtted ei ole kasulikud mitte ainuüksi diabeetikutele, vaid kõigile, kes soovivad nautida head elukvaliteeti kõrge vanuseni.